Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.1 NAHA EHITUS

Naha pealmiseks kihiks on epidermis ehk marrasknahk, mille all on dermis ehk pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude hüpodermis ehk alusnahk.


Epidermis ehk marrasknahk

Naha pealmine ehk väline kiht on 0,05 – 0,2 mm paksune veresoonteta epidermis ehk marrasknahk.

  • Epidermis koosneb:
  • Sarvkihist
  • Sõmerkihist
  • Kasvukihist

Epidermis uueneb umbes 30 päevaga.
Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel ning õhem kulmudel ja suguelunditel.
Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed.
Marrasknaha pealmise kihi – sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustumatu valguga ehk keratiiniga.
Marrasknahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment = melaniin), mis kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest ja annavad nahale värvuse.


Dermis ehk pärisnahk

Pärisnahk on marrasknaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke.
Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresoonte võrgustikud – väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne- ehk äravoolusüsteem.
Pärisnahka läbib lümf ja siin paiknevad karva folliikulid ning higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole.


Alusnahk ehk hüpodermis

Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks – alusnahaks ehk hüpodermiseks (nimetatakse ka subkuutiseks). Alusnahk koosneb rohkelt isoleerivat rasva sisaldavast lahtisest sidekoest. Alusnahk kinnitab naha luude ja lihaste külge ning seda läbivad suured veresooned, mis harunevad pärisnaha peenikesteks veresoonteks.

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

HARJUTUS 2.1

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2. JUUSTE JA PEANAHA HOOLDUSE ALUSÕPE

Juuksed on inimese kauneim aksessuaar – nende värvist, tekstuurist ja stiilist moodustub visiitkaart, mida tahes-tahtmata kõikidele ulatame.
Individuaalne juuksehooldus ja soengustiili loomine eeldab põhjalikke teadmisi nii juuste struktuurist, kasvust kui ka nende iseloomust.
Teadust juuksekarva ehituse ja selle kõrvalekallete kohta nimetatakse trihholoogiaks. See tuleb kreekakeelsest sõnast trichos (juuksed) ja ology (teadus).
Juuksur peab võimalikult palju teadma nii juuste ehitusest ja olemusest kui ka sellest, kuidas juuste eest hoolt kanda ja neid tervena hoida. Sama olulised on teadmised naha ehitusest, sest juuksed saavad alguse just nahast.
Õpikeskkonna peatükis „Juuste ja peanaha hooldus“ tulebki juttu naha ja juuste ehitusest. Põhjalikumalt peatutakse juukse ehitusel ja sellel, millised protsessid toimuvad juukses juuksekarva mehhaanilisel töötlemisel ja/või keemiliste reaktsioonide käigus. Tutvustatakse juuksekarva ehituse anomaaliaid ja antakse nõu, kuidas juuste ja peanaha haigustega toime tulla.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.2 NAHA FUNKTSIOONID

Kaitse:

Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest.

Nahapinna pH on 5,0 – 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seepärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone.

Meeleelund:

Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni ning sooja ja külma.

Eritusorgan:

Naha kaudu toimub ka hingamine. Võrreldes kopsudega on see küll väike – 1/180 tarbitavast hapnikust ja 1/90 eritatavast süsihappegaasist. Naha kaudu eritub ööpäevas 800 grammi veeauru, mis on 2-3 korda suurem kopsude kaudu erituvast veeaurust.

Nahk ei imenda vett, kuid imeb sisse rasvlahustuvaid aineid. Märkimisväärne on naha osa ainevahetuses. Näiteks moodustub nahas keratiin, melaniin ja D-vitamiin. Nahk võtab aktiivselt osa vee, mineraalainete, rasvade, valkude, süsivesikute, hormoonide, fermentide, vitamiinide ja mikroelementide ainevahetusest.

Nahas sünteesitakse UV-kiirguse mõjul D-vitamiini.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.1.1 TÄHTSAD MÕISTED

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.3 JUUKSEKARVA OSAD

Juuksetüvi on juukse osa, mis jääb peanahast välja poole.
Juuksejuur on juukse osa, mis asub peanaha all.

Juuksejuure struktuur

Karva folliikul ehk juuksenääps on nagu tuub või tasku peanahas, kus asub juukse juur. Karva folliikulid asuvad inimesel peaaegu üle kogu keha – välja arvatud peopesad, silmalaud ja jalatallad. Folliikul ehk juuksenääps ulatub dermisest (pärisnahk) epidermisesse (marrasnahk)
Juuksesibul on pauna kujuline struktuur, mis moodustab alumise osa juuksejuurest. See on koht, kus toimub karvu moodustavate rakkude paljunemine ja seega juukse pikenemine.
Juuksenäsa on väike koonuse kujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu alumises osas, juuksesibula sees. Ta suunab juukse kasvu ja juhib kogu tema elu arengut. Mida suurem juuksenäsa on, seda rohkem on seal rakke ja seda tugevam on moodustuv juukse karv.
Näsa eemaldamisel lõpeb ka juukse kasv, kuid alumine kolmandik juukse tupest on võimeline tootma uusi rakke ja moodustama uue näsa. Juuksenäsa toidetakse pisikeste kapillaaride poolt, mille kaudu saavad juuksed vajalikke toitaineid nii eluks kui kasvuks.
Tõstja lihaskinnitub allpool rasunääret kiudude külge, mis on ümber välimise kihi. Lihas võimaldab karval liikuda nt selle lihase kokkutõmbumisel tõuseb karv püsti. (hirm, külm – kananahk)
Rasunääreon oluline sellepärast, et ta toodab rasu ehk seebiumi, mis on juuste naturaalne palsam. Seebiumi produktsioon suureneb puberteedieas ja väheneb elu jooksul.

Põhilised juuksejuure struktuurid on: folliikul ehk juuksenääps, juuksesibul, juuksenäsa, tõstja lihas ehk silelihas, rasunääre.


Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.5 JUUKSEKARVA TÜVE STRUKTUUR

  • Kolm peamist juuksetüve kihti on:
  • Kutiikul (ld.k. cuticle)
  • Korteks (ld k. cortex)
  • Säsi (ld.k medulla)
Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.

Kutiikul ehk soomuskiht on juuksekarva välimine kiht, mis koosneb üksteise peal asuvatest soomustest. Selle kihi peamine ülesanne on kaitsta juukseid kahjustuste eest.
Soomuskihi soomused asuvad kihtidena teineteise peal suunaga ladva poole. Pealmine soomuskiht moodustab 10% kogu ühe karva massist. Soomused on läbipaistvad ning annavad vastu valgust peegeldudes juuksele läike.
Kui juuksed on märjad, imavad soomused vett ja avanevad servast ning kuivades sulguvad taas.
Normaalses juukses on 10%vett – kui see kogus väheneb, avanevad kutiikuli soomuste servad ja juus tundub karedana.
Kui juukseid mõjutada näiteks veega (sama ka keemiliste vahendite puhul), siis nad punduvad, soomused avanevad ja see võimaldab vedelikel sellest kihist läbi tungida.

Korteks ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab 90% kogu juukse massist. Juuste muutmised: märgamine, värvimine, juuste struktuuri püsimuutmine ja kuumtöötlus on kõik protsessid, mis toimuvad korteksis.
Korteksi paks keskosa koosneb pikkadest peenikestest sarvestunud kiududest:

  • Makrofibrill ehk makrokiud
  • Mikrofibrill ehk mikrokiud
  • Protofibrill

Mikrofibrillide pikkus on 90 – 120 mikromeetrit. Nendes on 1’000’000 osakest, mille paksus on 3-7 mikromeetrit. Nendest näitajatest oleneb juukse tugevus ja elastsus. Mikrofibrillid on koondunud kimpudesse, mis moodustavad makrofibrilli.
Korteks ehk kiudkiht sisaldab keratiini ehk valguühendeid. Juuste keratiin erineb naha keratiinist selle poolest, et seal on küsteiini nimelist aminohapet. Keratiini molekule ühendavad korteksi küljesillad, milleks on vesiniku-, soola- ja väävlisillad.
Kiudkihi struktuurist oleneb juuksekarva tugevus ja elastsus. Samuti sisaldab kiuline keskosa melaniiniks nimetatavat pigmenti, mis annab juustele neile loomuomase värvi

Medulla ehk säsi ehk tuum on juukse keskel kulgev kanal, mis koosneb 2-4 nurksest torujate rakkude kogumikest. Rakud on seest tühjad (õhk). Peenes juukses võib säsi üldse puududa (laste, beebide juuksed, näoäärsed peened juuksed).
Medulla kanal tegutseb eraldi kogu süsteemist, tema ülesandeks on (mõnede uuringute kohaselt) väljutada võõrkehasid, metalle, sünteetikat ja ravimeid (vere kaudu). Sellel juukse osal ja juuksuritöödel ei ole omavahel seost.

Kas teadsid, et tervislik dieet ei garanteeri alati terveid juukseid ja peanahka. Keha ei suuda produtseerida terveid juukseid ilma korraliku hulga toitaineteta. Juuste tootmiseks vajab keha 20 aminohapet – ise suudab ta produtseerida 11 aminohapet, ülejäänud üheksa peavad tulema toidust. Proteiinid nagu liha, kala, munad ja piimatooted, on head allikad hankimaks vajalikke aineid aminohapete tootmiseks, samuti on seda ka liha, leib, pähklid, oad ja mais.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.5.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Juuksetüvi
  • Juuksejuur
  • Folliikul
  • Juuksesibul
  • Juuksenäsa
  • Tõstja lihas
  • Rasunääre
  • Kutiikul
  • Korteks
  • Medulla
  • Mikrofribill
  • Makrofibrill
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.6 JUUKSEPIGMENT

Juuste naturaalne värv moodustub pisikestest pigmendi osakestest, mis asuvad korteksis ja mida kutsutakse melaniiniks. Melaniin jaguneb veel omakorda eumelaniiniks (eumelaniin) ja pheomelaniiniks (pheomelaniin).
Eumelaniini abil moodustuvad mustad ja pruunid juuksetoonid. Pheomelaniini abil moodustuvad punased ja kollased/blondid naturaalsed juuksetoonid.
Kõik naturaalsed juuksetoonid on nende kahe pigmendi vahekorra (pigmendi osakeste arv ja suurus) tulemus.

Termin „juukse värv” tähendab naturaalset juukse tooni, – termin „juuksevärv” viitab ilutööstusele ja tähendab kunstlikke juuksevärvimise produkte.

Hallides juustes puudub melaniin. Hallid juuksed kasvavad ja on kogu oma struktuurilt samasugused nagu naturaalse värvitooniga juuksed, ainuke vahe on melaniini puudus korteksis.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.6.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Melaniin
  • Eumelaniin
  • Pheomelaniin
  • Juukse värv
  • Juuksevärv