Peatükk
7. Soengukujundus

7.6.2 Soengute viimistlusvahendid

Selleks, et soeng tuleks välja just selline, nagu klient soovib ja püsiks tugevalt, peab soengute tegemisel kasutama soengu tugevdajaid ehk soengu viimistlusvahendeid, milleks on erinevad vedelikud, vahud, vahad, kreemid, geelid ja pastad. Viimistlusvahendeid on saadaval erineva tugevusega (nõrgad, tugevad ja eriti tugevad). Tugevus valitakse vastavalt vajadusele ja kliendi juuste tüübile.
Rullisoengute puhul kasutatakse rohkem erinevaid soenguvedelikke, föönisoengute puhul sõltub tugevdaja valik juuste tüübist, kliendi soovist ja kasutatava vahendi olemusest. Tugevdajat kantakse rätikukuivadesse juustesse (juus, kust enam ei tilgu vett). Fikseerivat ainet kantakse eelkõige nendele kohtadele, kuhu on vaja kohevust, tugevust ja püsivust (sageli juuksejuurele).
Selleks, et vahend ühtlaselt jaotuks, tuleb juus igas suunas hoolikalt läbi kammida föönitamise harja või suurema kammiga. Soenguvahtu võib kanda ka föönitamise harja peale ja siis kammida juustesse. Soenguvedelikku pihustatakse juuksejuurele, sõrmedega juukseid üles tõstes.

Aerosooliga juukselakke võib kasutada nii soengutegemise käigus kui ka lõppviimistluseks. Üldjuhul on nad hästi kammitavad, jätavad juuksed loomulikuks ja liikuvaks. Soengu kujundamisel kasutatakse vahefikseerimiseks nõrka lakki, lõppviimistluseks tugevat lakki. Lakki pihustatakse juustele soovituslikult 20-30 cm kauguselt selleks, et ühele kohale soengus ei satuks seda liiga palju. Juukselaki kasutamisel pihustatakse esimene vajutus kliendist eemale ja alles siis pihustatakse lakki juustele. Kui lakipudelil on märge, et see on mõeldud lõppviimistluseks, siis ei soovitata soengut enam ümber kammida. Tavapäraseid soengulakke on aga võimalik ümber kammida, kui soovitakse soengu kuju muuta.

Pumppihustiga aerosoolivabu juukselakke kasutatakse põhiliselt lõppviimistluseks. Mõnikord nimetatakse neid ka märgadeks lakkideks (märglakk), kuna need võivad jätta juustesse märja efekti. Neid lakke ei soovitata kasutada kohevate ja õhuliste soengute tegemiseks ega peenikeste juuste puhul, sest nad võivad muuta juuksed raskeks. Märjad lakid kuivavad aeglaselt ja juukseid on siis veel võimalik sättida, kuid peale laki kuivamist ei saa enam soengut ümber sättida.
Läikelakid on tavaliselt nõrga fikseerimisega või puudub neil üldse fikseeriv omadus. Neid kasutatakse peale soengulaki pihustamist, juustele läike andmiseks. Jälgida tuleks, et läikelakki lastakse võimalikult kaugelt – sellisel juhul levitub lakk ühtlasemalt kogu soengule.
Värviliste ja efektlakkidega on võimalik juukseid muuta üheks korraks teist värvi. Sädelevaid lakke kasutatakse tavaliselt pidulike soengute tegemise juures. Efektlakid pihustatakse juustele tavaliselt kõige viimasena ning nende peale võib pihustada veel ka tavalist lakki, sest neil puudub tugev fikseerimise omadus.
Juuksevahaga saab välja tuua üksikuid salke ja rõhutada soengu kuju. Vahad on oma tekstuurilt rasvased.
Rasvasemaid vahasid kasutatakse rohkem lühikeste soengute juures (püstise tukka saavutamiseks või juuste silumiseks).
Geelvahasid kasutatakse rohkem juustesse salgulise efekti tekitamiseks.
Matid juuksevahad teevad juuksed tuhmiks.
Kuna juuksevaha on tavaliselt rasvane, siis tuleb jälgida, et seda ei satuks juustesse liiga palju, sest liigne kogus vaha muudab juuksed raskeks ja määrdunuks. Vaha kantakse ainult kuivadele juustele – juuste latvadele, mitte juuksejuurele. Vaha ei sobi väga peenikestele ja õhukestele juustele.
Juuksekreemid on kergemad soengute viimistlusvahendid, mida võib kasutada nii lõppviimistluseks kui soengule toe andmiseks.