Peatükk
4. Juuste lõikamine

4.12.1 Tukk

Tukk moodustub juustest, mis katavad otsmikku.
Tukk kujundatakse vastavalt kliendi soovile, lähtudes ka juukselõikuse vormist.
Tukajuukseid on soovitav lõigata kuivalt ja mitte salku pingutades.
Tuka juuksekontuur on igal inimesel erinev, seepärast on ka tukajuuste maht igaühel erinev. Tukajuukseid saab teistest juustest eraldada järgmiselt:

  • kuivatada fööniga pealae esiosa ja küljejuuksed,
  • sõrmedega juukseid meelekohtades lahku lükates on näha, millised juuksed hoiavad ettepoole ning millised juuksed tahavad olla juba külje peal,
  • olenevalt sellest, kus klient kannab juukselahku ehk seitlit, eraldada tukaosa, mis on otsmiku juuksekasvu piirilt ca 3cm,
  • kontrollida, kas valitud sektoris kõik juuksed langevad loomulikult ettepoole. Kui ei lange, siis tuleb tukajuuste sektorit natuke väiksemaks teha – kui aga ettepoole tahab langeda rohkem juukseid, kui sektorisse valitud, siis võib seda suurendada.

Tuka lõikamise puhul tuleb kindlasti jälgida tukajuuste loomulikku langemise suunda. Kui tukas on väga tugev pööris(ed), siis tuleks valida pikema tukaosaga lõikus ja kliendile selgitada, kuidas ta saab oma tukka sättida nii, et see pöörise koha pealt püsti ei tõuseks.
Tukajuukseid ei lõigata kunagi kõike korraga, vaid juuksekontuuri järgides tehakse tukka ca 1cm-sed jaotused ja lõigatakse jaotuste kaupa.
Tukka ei lõigata kunagi ühest servast teise, vaid keskelt (ninajuurelt) ühele ja teisele poole.