Peatükk
6. Juuste värvimine

6.2 VÄRVIRING

Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalvärvid

Valgus moodustab prismat läbides spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring.
Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist.
Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärviKOLLANEPUNANESININE.


Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk sekundaarvärvidPunane + kollane = oranž
Kollane + sinine = roheline
Punane + sinine = violetne


Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse tertsiaalvärv.
Tertsiaalvärvid on näiteks:
punakas-oranž(punane+oranž),

kollakas-oranž(kollane+oranž),

kollakas-roheline(kollane+roheline),

sinakas-roheline(sinine+roheline),

sinakas-lilla (sinine+ lilla),

punakas-lilla (punane+lilla).

PEEGELDUMINE JA VALGUS

Kiirguste liike on lõputult palju, aga ainult väike osa neist on meile nähtavad valgustena.

Kui lahutada valge valgus üksikuteks komponentideks, lastes ta läbi prisma, võib näha vikerkaare värve – violetset, sinist, rohelist, kollast, oranži ja punast.

Igale värvusele vastab talle iseloomulik lainepikkus.

Kui mingi pind peegeldab värvust täielikult, siis näeb vaataja seda valgena.

Kui pind neelab valgust täielikult, siis näeb vaataja seda mustana (valgus puudub).

Kui pind peegeldab ainult teatud lainepikkusega valgust, siis näeme seda punasena.

Vastandvärvid

Toone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetatakse vastandvärvideks. Juhul, kui soovitakse ühe tooni osakaalu juustes vähendada, tuleb seda teha tema vastandvärvi abil. Näiteks roheka tooni vältimiseks tuleb lisada värvile natuke punast ning liigse kollase saab ära võtta lilla tooni abil.
Primaarvärvide vastandvärvid on:




Värvide segamisel on tähtis, millises koguses mingit värvitooni segus kasutatakse. Ühe värvuse koguse suurendamisel muutub ka lõpptulemus.
Kui segada primaarvärve (kollane, punane, sinine) võrdsetes kogustes ja võrdse kontsentratsiooniga, saab tulemuseks neutraalse halli tooni.
Pruunid ja hallid toonid värvuste kettal puuduvad, kuid neid annab luua kolme primaarvärvuse segamisega erinevates proportsioonides.
Blonde toone saab kolme põhivärvi segamisel, kus domineerivaks on kollane.
Pruune toone saab segades kolme põhivärvi, kus domineerivaks on punane.

Värviring

Värviringi ei kuulu AKROMAATILISED VÄRVID ehk must, valge ja hall.