Peatükk
7. Soengukujundus

7.10 RULLISOENGUD JA NENDE KUJUNDAMINE

Soengurulle on igasuguses mõõdus (peenemaid ja jämedamaid). Peenematega saavutatakse rohkem lokkis tulemus, jämedamatega rohkem kohevust. Rulli suuruse valiku määrab see, milline peab olema tulemus.

Klassikalised soengurullid on plastmassist ning neil on sees avad, mis on vajalikud nii rullinõelte kinnitamiseks kui ka selleks, et juukseid kuivatav õhk saaks vabalt liikuda.
Takjarullid sobivad fööniseongu toestamiseks, tuka sättimiseks ja kiire kohevuse andmiseks. Neid võib kasutada ka klassikalisel moel, kuid jälgida tuleb seda, et nad ei takerduks juustesse kinni.
Pikad rullid ehk papiljotid pakuvad väga palju erinevaid keeramise variante. Papiljotte saab keerata nii klassikaliselt kui ka vertikaal-spiraalselt, tehes nii torujaid lokke. Neid rulle on samuti mitmes suuruses – rulli valikust sõltub loki suurus.
Kuumade lokirullide puhul on tegemist eelnevalt soojendatud rullidega ning neid kasutatakse kuivade ja puhaste juuste puhul, vastavalt sellele, millist soengut soovitakse teha. Rulle hoitakse peas nii kaua, kui nad on jahtunud.

Rullisoengute tegemist alustatakse üldjuhul pea pesemisest, sest puhtasse ja niiskesse juuksesse keeratud rullid püsivad paremini, kuna pestes lõhutakse juustes olevad vesiniksillad, mis taastuvad juukse kuivades. Täpsemalt – vesiniksillad taastuvad nii, et juuksele on antud rullidega uus kuju.
Rullid keeratakse just niisketesse, mitte märgadesse juustesse, sest muidu muutub kuivamise aeg ülipikaks (juus võib ümber rulli mähituna säilitada niiskust, mis mõjutab kuivamist). Niiskes juukses on ka vesiniksillad veel lahtised.
Soengutugevdajat võib kanda kogu juuste pikkusele enne rullide keeramist või igale salgule eraldi.
Rullide keeramisel tuleb keerata nii nagu soovitakse näha lõpptulemust.
Klassikalise rullide keeramise stiili puhul keeratakse rullid suunaga eest – taha. See tähendab, et esimene rullide keeramise jaotus on tukajuuste juuksepiirist kuni kuklas oleva juuksepiirini. Teine jaotus liigub meelkohast alla ning kolmandas jaotuses keeratakse ülejäänud küljejuuksed ka suunaga alla.

Kui soovitakse soengusse jätta seitel ehk juukselahk, siis peab ka rullid keerama sellest lähtuvalt. Seitli pikkus võiks olla sama pikk, kui on rullid mida kasutatakse. Rullid keeratakse nii, et seitli paremal küljel olevad rullid liiguvad paremale alla ja vasakul küljel olevad vasakule alla. Ülejäänud peaosas võib järgida klassikalist rullide keeramise tehnikat.
Vertikaalne rullide keeramise tehnika näeb ette, et külgmised rullid keeratakse vertikaalselt suunaga eest taha. See tehnika sobib hästi, kui soovitakse hiljem juukseid tahapoole kammida või kinni panna.
Juhul, kui soovitakse ülespandud soengule kohevust anda või, et soengus oleksid juukseotsad üles poole, tuleks külgmised rullid keerata mitte suunaga alla vaid vastupidiselt – suunaga üles.
Rullide vaheliste joonte vältimiseks tuleks sirgetele salgujaotustele eelistada sik-sak jaotusi. Samuti võib kasutada tehnikat, kus rullid ei ole täpselt üksteise all vaid malelaua kujuliselt keeratud – see teeb soengusse sättimise lihtsamaks.
Tukajuuksed võib ülejäänud süsteemist eraldi keerata.
Rullide keeramisel tuleb üldjuhul alati jälgida seda, millist soengut soovitakse ja mitte väga kinni olla tehnikates. Samuti võib ühe soengu puhul kasutada erineva suurusega soengurulle – vastavalt selle, milline on soovitud lõpptulemus. Oluline on, kas rullidega antakse soovitud kohevust või võetakse kohevust ära. Kohevuse tugevuse või puudumise määrab ära rullide keeramise pinge.

Rullide keeramise pinge

Rulli asukoht ja suurus määrab ära lõpptulemuse. Mida suurem on rull, seda suurem kohevus, kuid väiksem lokk st keerd.

Selleks, et rullidega saavutada maksimaalne kohevus, tuleb nad keerata oma alusest ette poole (45° kraadise nurga all). Alus on koht, kus vastava salgu juuksed kinnituvad peanahka. See tähendab, et rullide keeramisel tuleb tekitada ülepinge.

Kui eesmärgiks on mitte erilist kohevust anda, tuleb rullid keerata alapingega. See tähendab, et nad suunatakse taha poole oma alusest (45° kraadise nurga all).

Selleks, et rullid oleksid keeratud normaalse pinge all, tuleb nad keerata täpselt sellele kohale, kus salgu juuksed kinnituvad peanahale ehk otse ülevalt alla (90° kraadise nurgaga).

ÜLEPINGE, NORMAALPINGE- JA ALAPINGE RULLIDE KEERAMISEL

Enne, kui salk rulli peale keeratakse, tuleb see korralikult läbi kammida ja soovi korral niisutada soengutugevdajaga. Salgu rullile keeramisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et juukse otsad, mis jäävad rullil esimesse keerdesse, jookseksid kenasti rullil, see tähendab ei jääks viltu ega sassi, sest see mõjutab soengu lõpptulemust.
Kui rullid on kuivanud, kammitakse nad läbi suurepiilise kammiga ning sätitakse soengusse. Kui sooviks on salkude esile toomine, siis võib seda teha ka juba rulli lahti keerates. Igale rullilt tulevale salgule saab anda kuju kohe ja siis see fikseerida. Sellisel juhul on oluline, et rullid oleksid keeratud täpselt tulevast soengut järgides.
Sageli on vaja rullidelt tulevad salgud nö kokku kammida või siis kindlustada oluline kohevus. Seda saab teha tupeerimise abil.