Rubriik: 2. Juuste ja peanaha hooldamine

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.7 JUUSTE KEEMILINE KOOSTIS

TULETA MEELDE! Folliikul ehk juuksenääps on nagu tuub või tasku peanahas, kus sees asub juukse juur. Juuksenääps ulatub epidermisest (marrasknahk) dermisesse (pärisnahk), kus ta ümbritseb juuksenäsa.
Juuksetüvel on kolm kihti: kutiikul, korteks ja medulla.

Juuste pH on 5,5 ehk happeline.
Juukseid töödeldakse vahenditega, mille pH on aluseline.
Pärast protseduure on hädavajalik taastada juuste happeline pH.

pH

Alused ja happed on teineteise vastandid, moodustades skaala kaks otsa, kus pH1 tähistab kõige happelisemat ja pH14 kõige aluselisemat.
pH7 on neutraalne – selle pH-ga ained ei ole alused ega happed.
Hape on aine, mis kergesti reageerides loovutab teistele ainetele vesinikioone. Alused aga liidavad neid ioone.
Inimese kõige happelisem nahapiirkond on peanahk (4,5  – 5,5), millele järgneb rinnak (5,1 – 5,5) ja peopesad (6,2 – 6,5). Naha kõige aluselisemaks kohaks on kaenlaalused. Naha vananedes muutub naha pH aluselisemaks.

Juuste pH on 5,5 ehk happeline
Keemilised vahendid, millega juukseid töödeldakse, peavad olema aluselise pH – ga, et tagada juuste paisumine ehk pundumine. Pärast protseduure on hädavajalik taastada juuste pH.
Mida aluselisem on vesi seda karedam ja tugevam ta on ning seda rohkem ta kuivatab juust, muudab ta hapraks ja poorseks ning tuhmistab värvitud juukseid.
Pärast pesemist ja aluselise vee kasutamist, muutub peanahk aluselisemaks. Palsam, mille pH on vahemikus 2-7, aitab taastada normaalset peanaha ja juuste pH-d.
Inimese keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline.

Juuksekarva koostis

Juuksed koosnevad proteiinidest ehk valkudest, mis moodustuvad ja saavad alguse juuksenääpsu sees olevatest rakkudest. Sealt saab alguse ka juuksetüvik. Seda rakkude valmimise protsessi kutsutakse keratinisatsiooniks. Selleks ajaks, kui juuksetüvik väljub peanahast on rakud täielikult keratiniseerunud. Juus koosneb nüüd keratiniseerunud proteiinirakkudest. Need rakud ei ole elavad.
Juuksed koosnevad umbes 91% ulatuses keratiinist.
Keratiin koosneb pikkadest aminohapete ahelatest, mis omakorda on moodustunud sellistest elementidest nagu süsinik(C), hapnik(O), vesinik(H), lämmastik(N) ja väävel(S). Need viis elementi on ka põhilised, mida on leitud nahas ja küüntes ning neid kutsutakse COHNS-i elementideks. Tabelis on näidatud COHNS-i elementide jaotumine normaalses juukses.

ELEMENTOSAKAAL NORMAALSES JUUKSES
Süsinik51% /49,6%
Hapnik21% /23,2%
Vesinik6% /6.4%
Lämmastik17% /16,8%
Väävel5% /4,0%

Juuksekarva koostis

TULETA MEELDE! Korteks ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab 90% kogu juukse massist. Juuste muutmised: märgamine: värvimine, struktuuri püsimuutmine, kuumtöötlus on kõik protsessid, mis toimuvad korteksis.

Juuksesillad/sidemed hoiavad juuksekarva koos ja määravad ära selle kuju. Piltlikult öeldes on juuksesillad/sidemed need, mis ei lase juuksel laiali laguneda. Juuksesillad/sidemed asuvad korteksis.
Juuksekarvas olevad sillad/sidemed on kui redelid, mis koosnevad kahest vertikaalsest talast ja mitmest horisontaalsest pulgast. Sillad on redeli pulgad (astmed), mille asetus ja asetuse muutmine määrab ära juukse kuju, sidemed on need redeli osad, kuhu sillad saavad kinnituda.

Kogu see keemiline redel on omakorda keeratud spiraalseks. Joonisel on kujutatud spriaalseks keerdunud polüpeptiidahelad ning vesinik-, väävel- ja soolasildade ühendus nendes.

Vesinik-, väävel- ja soolasildadel/sidemetel on oluline osa juuste märjal ja kuumal töötlemisel ning keemilisel töötlusel.

Vesiniksillad on füüsilised küljesillad, mida saab kergesti lõhkuda vee ja kuumaga. Üksikult on need sillad väga nõrgad ja sellepärast peab neid olema hulgi. Kuna neid on väga palju, siis vastutavad nad 1/3 osas juukse üldtugevuse eest. Vesiniksillad annavad 100 % juukse elastsusest ja 35% juukse tugevusest.
Vesiniksillad lõhutakse soengu tegemise käigus, lisades juustele vett ehk tehes need märjaks. Andes juustele uue kuju, neid fööni või rullidega kuivatades, vesiniksillad taastatakse, kuid nad asuvad nüüd uutes kohtades

Soolasilladon füüsilised sillad, mis annavad 35 % juuksekarva tugevusest ja 50% elastsusest ning mida mõjutab juuksekarva pH – väärtuse muutmine.
Soolasildadele avaldavad mõju tugevalt aluselised või happelised lahused.

Väävelsillad seovad väävli aatomid kahe naabruses oleva aminohappe (cysteine) omaga.
Vesinik- ja soolasildadega võrreldes on neid juustes peaaegu poole vähem ja neid ei saa muuta vee ja kuuma abil.
Väävelsillad asetsevad vertikaalselt juustes olevate hapete ja polüpeptiidide ahela vahel. Tänu sellisele positsioonile vastutavad need sillad juuste sitkuse ja kulumise eest. Ristuvad väävelsillad on juukses sagedased, mis teevad võimalikuks näiteks struktuuri püsimuutmise.
Väävelsildu saab lõhkuda juukse struktuuri püsimuutmisega ning parandada neutraliseerimisega ehk kinnitamisega.
Tabelis on näidatud erinevate sildade asukoht juukses, tugevus ning protsessid, mis neid lõhuvad ja taastavad.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.7.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Proteiinid
  • Keratinisatsioon
  • Keratiniseerunud proteiinid
  • pH
  • Aminohapete ahelad
  • COHNS-i elemendid: süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik ja väävel
  • Peptiidi sild
  • Polüpeptiidi ahel
  • Korteksi külje sillad
  • Vesiniksild/side
  • Soolasild/side
  • Väävelsild/side
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.8 JUUKSE KASVUTSÜKKEL

Inimesel on keha peal kahte tüüpi karvu – 1 millimeetrised udukarvad (vellus, lanugo) ja pikad karvad (terminal).
Udukarvad on peened, lühikesed ja udupehmed, neil puudub pigment ja peaaegu alati ka medulla e säsi. Kõige rohkem on neid imikutel. Täiskasvanutel on nad kohtades, mida arvatakse olevat karvavaba nt laup, silma ülalaug, kiilas pealagi (välja arvatud peopesad ja jalatallad). Naistel on umbes 55% rohkem udukarvu kui meestel – nende ülesandeks on higi aurustamine.
Pikad karvad on pehmed ja neid leidub peanahas, jalgadel, kätel ja kogu kehal ning seda nii meestel kui ka naistel. Nad erinevad udukarvadest tiheduse (paksuse) ja tumedama värvi poolest. Puberteediaegsed hormonaalsed muutused muudavad mõnedes kohtades udukarvad pikkadeks karvadeks.
Kõik karva folliikulid on võimelised tootma nii udu- kui ka pikki karvu, muutused on tingitud vanusest, geneetikast ja hormonaalsetest muutustest.

Juukse kasvutsükkelon piltlikult ringikujuline. Igas tsüklis on 3 (+1) faasi, mis pidevalt korduvad. Need kolm faasi on:

  • Anageen (ld.k. anagen)
  • Katageen (ld.k. catagen)
  • Telogeen (ld.k. telogen)
  • Eksogeen (ld.k exogen)

Anageen on juuksekasvu aktiivne faas.
Juukse folliikulis toodetakse hulgaliselt keratiini rakke ning see on tunduvalt kiirem kui keha teistes piirkondades. Anageenis toimub juuste kasvamine (90%). Faas kestab üldjuhul 3-5 aastat, mõnikord ka pikemalt.  Keskmine juuksekarva kasv on 1,25cm kuus. Karvade kasv kogu keha piirkonnas varieerub piirkonniti ja vastavalt eale ning soole. Juuste kasv on kõige kiirem 15-30 eluaasta vahel ja aeglustub pärast viiekümnendat eluaastat.

See on kõige intensiivsem ja pikem faas juuksekasvu tsüklis. Juuksefolliikulite rakud jagunevad kiiresti, tootes uusi juukseid. See faas võib kesta 2 kuni 6 aastat sõltuvalt inimesest ja tema geneetilisest taustast. Anageenfaasis juukseid kutsutakse mõnikord ka „elavateks juusteks“, kuna need on tugevalt kinnitatud juuksefolliikulitesse ja saavad piisavalt toitaineid ja hapnikku.

Katageen ehk vahefaas kestab umbes 10-15 päeva.
Selles faasis tõmbub folliikuli kanal kokku ja eemaldub juukse näsast, juukse juure lõpp on „ümara nuia” kujuline.
Tavaliselt on selles faasis üheaegselt vähem kui 1% juustest.

See faas märgib juuksekasvu lõppu ja võib kesta umbes 2 kuni 3 nädalat. Juuksefolliikulite suurus väheneb, juuksekasv peatub ja juuksevars eraldub folliikulist. Katageenfaasi juuksed võivad tunduda elutud ja kuivad.

Telogeen ehk puhkefaas kestab keskmiselt 100 päeva.
Selles faasis juuksed kas kukuvad välja või tõugatakse kohalt uute, kasvamist alustanud juuste poolt.
Tavaliselt on selles faasis on üheaegselt umbes 10% juustest.

Telogeen faasis juuksefolliikulid puhkavad ja toimub juuste väljalangemine. See võib kesta 2 kuni 4 kuud. Kui see faas lõpeb, siis algab uus anageen faas.

Eksogeen faas:

Mõned teadlased lisavad ka eksogeeni faasi, mis tähistab juuste loomulikku väljalangemist. Igal päeval kaotab inimene tavaliselt 50–100 karva, mis on eksogeenfaasi osa. Eksogeen faasis langevad välja juuksed, mis olid telogeen faasis. Uued juuksed asuvad juba anageen faasis, et asendada need, mis välja langesid.

Keskmiselt kordab iga kasvutsükkel ennast 4-5 aasta tagant.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.8.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Anageen
  • Katageen
  • Telogeen
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.9 JUUKSENÄÄPSU KASVUMUSTER

Juuksenääpsud ei kasva alati vertikaalselt peanahaga. Nad võivad kasvada nii samasuunaliselt, üksteisele vastassuunaliselt, ringjalt (pöörised) või ka täiesti otse püsti.
Juuksenääpsu kasvumustri iseärasused ilmnevad kõige paremini pea esi- ja krooniosas, kuid võivad esineda ka mujal juuksekasvualal. Samuti võivad kasvumustris esineda erinevused sirgete, laineliste või tugevalt lokkis juuste puhul.

Sirgetel juustel on ümar diameeter (keskosa läbilõige) ja tasakaal külgede vahel on võrdne.
Lokkis juustel on ovaalse kujuga keskosa ja tasakaal külgede vahel on erinev.
Krässus juuksed kasvavad pikkade väänlevate spiraalidena ja nende keskosa läbilõige on ovaalne ning tasakaal erinevate külgede vahel on tugevalt erinev.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.10 JUUKSE TEKSTUUR

Tuntumad värviretseptid on tehtud 0,03 ja 0,06mm paksustele juustele (peened ja normaalsed juuksed). Paksud juuksed (üle 0,07mm) vajavad eriretsepte.
Juuksekarva tekstuuri võib jagada:

  • Jäme tekstuur
  • Keskmine tekstuur
  • Peenike tekstuur

Juuksetekstuur ei pruugi olla kogu pea ulatuses sarnane. Kuklajuuksed, peakrooni osa ning küljed ja esiosa, võivad oma tekstuurilt olla täiesti erinevad.

Pildil oleva juuksekalibraatoriga määratakse sajandik-millimeetrise täpsusega juukse paksus nn juuksepoolitaja.

Jämedal juuksetekstuuril on kõige laiem diameeter.
Peentest juustest on ta tugevam samal põhjusel, nagu jäme köis on tugevam peenest köiest.
Selline juuksetekstuur nõuab töötlemisel tugevamaid vahendeid ja moodusi ning need juuksed on kõige vastupidavamad igasuguste väliste mõjutuste suhtes. Jämeda tekstuuriga juuksed on värvimisel, struktuuri püsimuutmisel ja blondeerimisel kõige raskemini töödeldavad.
Keskmine juuksetekstuur on alus, mille järgi eraldatakse peenike ja jäme juuksetekstuur.
Keskmist tekstuuri peetakse normaalseks juukseks, kuna seda tüüpi tekstuuri esineb kõige rohkem ja sellega ei kaasne eriti palju probleeme, millele tähelepanu pöörata.
Peenel juuksetekstuuril on kõige väiksem diameeter.
Neid juukseid on kõige kergem kahjustada keemiliste töötlustega – nad alluvad töötlemisele küll kergesti, kuid sama kergesti saavad töötluse käigus kahjustada.

Juuksetekstuuri hindamiseks tuleb võtta juuksesalk, hoida seda ühes käes ja teise käe pöidla ja nimetissõrmega tunnetada juukse olemust. Sellist tegevust tuleb korrata vähemalt neljas erinevas pea osas. Pärast lühiaegset praktiseerimist, on juuksur juba täiesti valmis tunnetama juukse erinevaid tekstuure.

Juuste tihedust mõõdetakse karvade hulgaga peanahal 2,5cm kohta. See on indikaator, mis näitab juuste hulka peanahas. Tihedust saab klassifitseerida madalaks, keskmiseks ja kõrgeks (sageli kasutatakse väljendeid: õhuke, keskmine ja paks).
Juuste tihedus ei ole seotud juukse tekstuuriga ja on kõikidel inimestel erinev – võib esineda peeneid-tihedaid ning ka tugevaid-õhukesi juukseid.
Keskmine juuksetihedus on ca 2200 karva 2,5cm kohta.

Juuste poorsus on juukse võime absorbeerida ehk imada niiskust.
Juhul, kui juuste soomuskiht on tugevalt suletud, siis on juuksed vetthülgavad ehk hüdrofoobsed – kui aga soomuskiht on avatud (keemiliselt töödeldud juuksel), siis imavad juuksed vett endasse ja neid nimetatakse hüdrofiilseteks juusteks.

Juukse poorsus on seotud juukse kutiikuli kihiga. Poorsed juuksed imavad vett kergesti endasse tänu kahjustatud ehk avatud soomuskihile.
Madala poorsusega juukseid peetakse väga vastupidavateks ja sitketeks. Nende töötlemiseks on vaja rohkem aluselisi preparaate kui tugevalt poorsete juuste puhul, sest aluseline preparaat paisutab juust ja selle abil avanevad juuksesoomused kergemini.

Keskmise poorsusega juukseid nimetatakse normaalseks ja nad ei vaja erilist töötlemisviisi.
Kõrge poorsus juustes on sageli ületöötlemise tulemus.

Sellised juuksed on kahjustatud, kuivad, kergesti katkevad ja rabedad.
Kõrge poorsusega juuste keemilisel töötlemisel tuleb jälgida, et preparaat oleks madala aluselisusega (väiksem pH-väärtus) – see aitab vältida järjekordset ületöötlemist.
Juukse tekstuur ei ole juukse poorsuse näitaja – erinevaid poorsuse astmeid on täheldatud paljudes erineva tekstuuriga juustes. Võib juhtuda, et tugevatel juustel on sageli madal poorsus ja nad on töötlusele vastupidavamad – kõrge poorsus võib neil esineda pärast tugevat keemilist töötlemist.

Juuste poorsust saab testida katsudes juuksekarvu erinevatest pea osadest – ühe käega salku hoides libistatakse teise käe pöial ja nimetissõrm piki juust, otsast peanaha poole. Kui soomuskiht on terve – on juuks sile, tihe(paks) ja tugev. Juhul, kui juus tundub kergelt kare – on ta poorne. Kui juus on väga kuiv, kare ja katkev, nimetatakse teda üli(väga) poorseks.

Juukse elastsus on juuste võime venida ja tõmbuda tagasi oma tavapärasesse olekusse ilma katkemata. Märjad juuksed võivad venida kuni 50% ja pärast tõmbuda tagasi normaalsesse olekusse. Kuivad juuksed on võimelised venima 1/5 oma pikkusest.
Normaalse elastsusega juuste puhul ei vaja erilist lähenemisviisi soengute tegemisel ega keemilisel töötlemisel.
Madala elastsusega juuksed on rabedad ja katkevad kiiresti. Juustesse on raske teha nii soenguid kui keemilist töötlust, sest tulemus ei ole püsiv.

Juuste elastsuse testimiseks tuleb võtta märg juuksesalk (paar karva) pea eri piirkondadest ja venitada (püüda pooleks tõmmata). Juuksed, mis venivad, aga tõmbuvad tagasi oma loomulikku olekusse, on elastsed. Juuksed, mis katkevad või muudavad oma olekut, esindavad madalat elastsust.

Iga edukas juuksuriteenus algab juuste analüüsiga, hinnates nende omadusi ja hetke olukorda. Seda on vaja, et määrata tegevuste võimalused ja ohud,  saavutamaks parimat tulemust, sest erinevat tüüpi juuksed reageerivad erinevalt. Juukseid analüüsides tuleb kasutada oma nägemis-, kompimis-, kuulmis- ja haistmismeelt.
Neli kõige olulisemat fakti, millele keskenduda enne juustega tegelemise alustamist, on tekstuur, poorsus, elastsus ja tihedus, kuid tähelepanu tuleb pöörata ka juuste kasvu iseärasustele ning peanaha seisundile (kuiv või rasune peanahk).

LOKKIS JUUKSED

Juukseid kirjeldatakse nende kuju järgi ning jagatakse sirgeteks, lainelisteks, lokilisteks ja krässus juusteks.
Juuste välimusel on geneetiline ja rassiline taust.
Kuigi on teada, et asiaatidel on tugevalt sirged juuksed, afro päritolu inimestel – krässus ning europiidse rassi esindajatel on sirged kuni lainelised juuksed, leidub igas rassis igasuguste juuste esindajaid.
Lokilisus võib varieeruda ka kogu inimese pea piirkonnas. Ei ole sugugi haruldane, et mõnes peaosas on sirgemad ja mõnes lokilisemad juuksed.
Paljud erinevate uurimuste käigus on püütud leida põhjuseid, miks on mõnikord juuksed loomulikult lokkis, ent siiani pole leitud ühtegi ühist ja valdavat näitajat, mis annaks sellele küsimusele vastuse. Üks levinumaid teooriaid viitab juukse keskosa  erinevustele.

Uurimuste käigus on viidatud ka asjaolule, et lokkis juuksed ei kasva külgedelt võrdselt. Küljel, mis kasvab kiiremini ja on kergelt pikem, kaob tasakaal ning kiiremini kasvav osa keerdub ümber lühema osa. Sirged juuksed kasvavad külgedel ühtlaselt, on tasakaalus ning seal on juuksekasv võrdne.
Juukse lokilisuse aste ei sõltu tema muudest omadustest. Juustel on erinevad diameetrid, peenest kuni jämedani, hoolimata tema lokilisusest. Nii täiesti sirged kui ka krässus juuksed erinevad üksteisest oma tekstuuri ja tiheduse poolest.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.10.1 TÄHTSAD MÕISTED

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.11 NORMAALNE PEANAHK JA JUUKSED

Normaalsed juuksed on tugevad, vastupidavad, niisked ja läikivad, olenemata sellest kas need on pehmed, karmid, sirged, lainelised või lokkis.

Normaalne peanahk on niiske ja roosa, puuduvad ärritus, punasus ja kühmud (mis võivad viidata karvanääpsu põletikule).
Normaalsete juuste ja peanaha puhul on eesmärk seda tasakaalu säilitada.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.12 KUIV PEANAHK JA JUUKSED

Kuiva peanaha põhjuseks on rasunäärmete alatalitus, mida võib võimendada kuiv kliima. Seebiumi nappuse tagajärjeks on kestendav peanahk ning juuksed, mis sealt välja kasvavad on ilmetud, kuivad, elutud ja tuhmid. Juuksehooldusvahendid, mida kasutatakse kuiva peanaha puhul, peavad olema niisutavad ja pehmendavad. Vältida tuleks väga sagedat pesemist ning kindlast ei tohi kasutada tugevatoimelisi seepe ja alkoholi sisaldavaid aineid, sest kõik need raskendavad seda seisundit.
Kuiva peanahka võivad põhjustada tugevatoimelised juuksetooted või see, kui hooldusvahendeid korralikult juustest välja ei loputata.
Ka teatud hormonaalsed muutused ja keskkonnatingimused võivad peanahka kuivatada ja ärritada. Kuiv peanahk võib olla seotud ka ebakorrapärase söögisedeliga, juhul kui nahk ei saa küllaldaselt rasvhappeid ja vitamiine, et niiskust ja rasu säilitada. Kuivi juukseid tuleb pesta šampoonidega, mis toidavad ja niisutavad peanahka.

Kuivad juuksed ei ole sama mõiste, mis poorsed juuksed. Poorsete juuste puhul on tegemist siiski keemiliselt kahjustatud juustega. Samas on kuivad juuksed sageli struktuurilt sarnased ning nende puhul kastutakse märksõna „kuivad ja kahjustatud juuksed“. Kuivade juuste kutiikulkihi soomused on nö harali tänu vee nappusele juuste struktuuris.

Paljudel inimestel, kes arvavad, et neil on kõõm, ei olegi seda, vaid peanaha küljest pudeneb hoopis väljaloputamata šampooni- ja palsamijääkidega segunenud surnud rakke.

Kuivad juuksed vajavad niisutamist ja enamikul juhtudel korralikku valgudoosi (keratiini). Kuivi juukseid tuleb kaitsta pehmendajate ja libeainetega, mis siluvad karva välimist kutiikulikihti ja annavad juustele läike. Niiskusesäilitajad aitavad niiskust ligi meelitada ja hoida.
Juuksed võivad olla kuivad erinevatel põhjustel:

  • Väga lokkis ja käharate juuste puhul võib see olla loomulik seisund tänu sellele, et kutiikuli soomused ei saa olla siledalt üksteise peal.
  • Juuksehooldusvahendid – šampoonid, soengutugevdajad jm – võivad kuivust tekitada.
  • Kuivust võib põhjustada ka juuste mehaaniline töötlemine (kammimine, föönitamine), keemiline töötlemine (püsivärvimine, struktuuri püsimuutmine) ning keskkonnaoludest tingitud mõjud (päike, kloori- või merevesi, külmakraadid).
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.13 RASUNE PEANAHK JA JUUKSED

Rasune peanaha kiht tekib rasunäärme ületootluse tagajärjel, mis omakorda ümbritseb ka juukseid.
Rasused juuksed viitavad enamasti rasusele peanahale. Pehmed juuksed omandavad lõdva ja määrdunud välimuse, kui rasunäärmed seebiumit üle doseerivad.
Rasuse peanaha puhul on oluline kasutada õrna puhastava toimega šampooni, mis peseb liigse rasu maha, kuid ei süvenda probleemi. Vältida tuleks ka agressiivseid pesemisvõtteid.
Rasuse peanaha sündroomi saab kontrolli all hoida regulaarse juuste pesemise, normaalsete toitumisharjumuste, õigete hooldusvahendite ja korraliku personaalse hügieeniga.