Peatükk
6. Juuste värvimine

HARJUTUS 6.7

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.10 HALLIDE JUUSTE VÄRVIMINE

Hallide juuste värvimisel tuleb lähtuda asjaolust, et täielikult valge juuksekarv on ka täielikult ilma pigmendita. Selleks, et juuksevärv oleks pärast värvimist halli-vaba, tuleb värvile lisada ka nn naturaaltoon.
Naturaaltoon on iga brandi värvikaardil olev värvirida, millele ei ole lisatud toone ega nüansse. Naturaaltoonid tunneb ära selle järgi, et nende tähistamisel, kas numbrite või tähtedega, ei ole lisatud ühtegi muud märget kui värvi tumedusaste. Naturaaltooni valimisel tuleb lähtuda soovitud tooni tumedusastmest. See on oluline, kui kliendi juustes on üle 70% halle juukseid.

Hallide juuste osakaalJuuste iseloomustus
30%Pigmendiga juukseid on tunduvalt rohkem kui pigmendita ehk halle juukseid.
50%Pigmendiga ja pigmendituid juukseid on võrdselt
70 – 90%Pigmendituid juukseid on rohkem kui pigmendiga juukseid. Pigmendiga juuksed asuvad enamasti pea kukla osas
100%Pigment puudub juustes täielikult. Juuksed näevad välja valged.

Hallide juuste protsentuaalne osakaal juustes määrab ära naturaalse tooni ja moetooni segamissuhte värviretseptis.
Hallide juuste osakaal võib varieeruda pea erinevates osades. Parima värvitulemuse saavutamiseks on kasulik kasutada ühe pea ulatuses erinevaid värvisegusid. Näiteks on juuksed meelekohtadel täiesti valged ja seda osa värvitakse nagu 90-100% halli osakaaluga juukseid, samas võib pea kuklaosas olla halle juukseid 0% ja kuna juukseid ei värvita heledamaks, siis pole vaja seda osa püsivärviga koormata.
Kehtib reegel, et mida rohkem on halle juukseid, seda rohkem lisatakse värvisegusse naturaaltooni.
Mõned tootjad pakuvad hallide juuste värvimiseks värve, mida ei tule eelnevalt kokku segada, sest neile on juba naturaaltoon lisatud.

Näide:

Järgnevalt mõned näited, kus kõik kliendid soovivad juuksevärvi 6/7, kus esimene number (6) näitab tumedusastet ja teine number (7) pruuni tooni. Klientide loomulik tumedusaste on 6 (nendel juustel, kus pigment on säilinud).

  1. Klient, kellel on juustes juba märgata üksikuid halle karvu umbes 20-30% ulatuses.
    Sellisel juhul ei ole vaja tingimata kasutada püsivärvi, sobib ka poolpüsivärv ja kui hallid juuksekarvad ei jää naturaalsetega sama tooni, siis on nad lihtsalt natuke heledamad ning muudavad kogu üldpildi liikuvamaks.
    Kui klient aga kindlasti soovib, et hallid juuksed oleksid kaetud, siis tuleb need nö kaardistada ehk kui hall on põhiliselt pea eesosas, siis võib pea tagumisele osale kanda kergema värvisegu.
    Värvisegu tuleb kokku segada vahekorras: 60g värvi = 45g 6/7 + 15g 6/0 (naturaaltoon) ning kasutada madalaprotsendilist aktivaatorit (nt 3%-list).
  2. Kliendi juustes on 50% halle ehk pigmendita juukseid. Sellisel juhul peab kasutama püsivärvi.
    Värvisegu vahekord on: 60g värvi = 30g 6/7 + 30g 6/0 (naturaaltoon).
    Hallide juuste värvimiseks kasutatakse 6% aktivaatorit.
  3. Kliendi juustes on üle 80% halle juukseid. Sellisel juhul kasutatakse püsivärvi koos naturaaltooniga.
    Värvisegu vahekord on: 60g värvi = 15g 6/7 + 45g 6/0 (naturaaltoon).
    Hallide juuste värvimiseks kasutatakse 6% aktivaatorit.
Peatükk
6. Juuste värvimine

6.11 JUUSTE TOONIMINE ENNE JA PÄRAST JUUSTE VÄRVIMIST

Eelpigmenteerimine

Enne juuste värvimist tehtavat toonimist nimetatakse eelpigmenteerimiseks.
Eelpigmenteerimist kasutatakse heledaks värvitud või blondeeritud juuste puhul, enne juuste tumedamaks tagasi värvimist.
Eelpigmenteerimise käigus lisatakse juustele värvipigment ilma aktivaatorita ning seejärel lisatakse põhivärvisegu. Kindlat mõjuaega ei ole, siin tuleb juuksuril ise otsustada lähtudes juuste olemusest ja tema kogemusest.
Eelpigmenteerimise soovitused ja retseptid on erinevatel värvitootjatel sageli erinevad, kuid kõigi eesmärgiks on lisada juustele rohkem pigmenti, sest tavalises värvisegus olevast pigmendist ei piisa.

Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu

Värvitud juuksed sisaldavad kunstlikke värvipigmente ja neid ei ole enam võimalik teise värviga heledamaks värvida. Selleks, et värvitud juukseid heledamaks saada, tuleb neid tavaliselt blondeerida, kuid mitte alati.
Selleks, et eemaldada juustest soovimatut pigmenti võib juustele teha värvieemalduse ehk blondeeriva pesu.
Paljud juuksevärvide tootjad pakuvad kasutusvalmis värvieemaldamise tooteid, kuid blondeeriva pesu segu saab iga juuksur ka ise kokku segada, arvestades kliendi juuste seisundit ja värvitulemuse lõppeesmärki.
Värvieemaldusega ei pruugi aga alati saavutada soovitud lõpptulemust. Tulemus sõltub toodetest, millega on eelnevalt juukseid värvitud. Kui juukseid on värvitud tugevatoimelise laiatarbe juuksevärviga, siis võib värvieemalduse tulemus oodatust erineda, sest nn poevärvid sisaldavad lihtsamakoelisi värvikomponente ja on tugevamatoimelised sellepärast, et nad peavad kindlasti tagama rahuldava värvitulemuse võimalikult erinevate juuste puhul.
Juuksur saab aga valida värvi ja värvisegu vastavalt kliendi juuste olemusele ja eripärale. Sageli tuleb värvieemalduse protseduuri korrata mitu korda, kuni soovitud lõpptulemus on saavutatud.
Värvieemaldust saab teha siis, kui sooviks on juuksevärvi eemaldamine, jäädes samasse tumedusastmesse või soovitakse juukseid helestada paari astme võrra. Kui sooviks on helestada juukseid rohkem kui paar astet, tuleb neid juba blondeerida. Värvieemalduse järgselt on soovitav kasutada spetsiaalseid juuksehooldustooteid, mida klient saab endale tavaliselt salongist kaasa osta.

Näide:

Seitsmendas tumedusastmes oranžide juustega klient soovib saada lahti oranžist pigmendist ning muuta juukseid 3 astet heledamaks.
Selleks on vaja juustele teha blondeeriv pesu ja toonida juuksed üle vastandvärviteooria järgi.
Blondeeriva pesu segu retseptid on juuksevärvide tootjatel natuke erinevad, kuid nende eesmärk on üks – soovimatute värvipigmentide eemaldamine juustelt enne värviprotseduuri või värvi ühtlustamine juustel.
Levinumad värvieemalduse retseptid on:

  1. Segada võrdsetes kogustes blondeerimisaine, aktivaator, šampoon ja vesi  (kuum vesi, nii kuum kui kannatab, avab kiiremini). Kanda aplikaatorpudeliga ühtlaselt kuivadele juustele ja hõõruda vahule. Segu võib hoida juustel 5-15 minutit. Juuksed pesta veel kord šampooniga (mõni brand soovitab kasutada sügavpuhastavat šampooni) ja toonida üle vastandvärviteooria järgi.
  2. Segada 20g blondeerimispulbrit ja 80g 1,9%-list aktivaatorit. Kanda segu pintsliga kraanikausis juustele ning kammida ja mudida ühtlaselt juustesse. Segu võib hoida juustel 5-15 minutit. Juuksed pesta šampooniga ja toonida üle vastandvärviteooria järgi.
  3. Spetsiaalsed (tootja poolt valmis segatud) värvieemaldajad eemaldavad juustelt kiht haaval vaid kosmeetilisi värvipigmente. Nende värvieemaldajate eeliseks on see, et naturaalsele juuksepigmendile nad ei mõju – need ei too esile punakas-kollaseid pigmente. Miinuseks on aga see, et koheselt ei tohi juukseid uuesti üle värvida. Selliseid värvieemaldajaid tuleb alati kasutada vastavalt tootejuhisele.

Juuksevärvi ületoonimine

Juuste värvimise järgset ületoonimist tehakse siis, kui värvitulemus ei vasta soovitud tulemusele.
Ületoonimist ei tehta juhul, kui värvitulemus on liiga tume, kuna korduv värvimine muudab juuksed veelgi tumedamaks.
Ületoonimisel ei tohi kasutada aktivaatorit, mis on tugevam kui 3%, sest värviprotsess on juba tehtud – vajalik on ainult tooni korrigeerimine.
Sagedasti kasutatakse ületoonimist peale juuste blondeerimist või blondeeritud salkude tegemist, kuna helestatud juuksetoon on toores ning kollakas. Ületoonimise värvisegu kokkusegamisel tuleb lähtuda vastandvärvide teooriast (näiteks kuldkollastele blondeeritud juustele mõeldud toonivale värvisegule lisatakse natuke lillat).
Vastandvärvi hulk segus sõltub sellest, kui tugev on värvitoon, mida soovitakse nö tasandada. Tihti piisab ka paarist grammist vastandvärvist.

Näide:

10/0 tumedusastmes tooni, mis on läinud kollakaks, saab üle toonida värviseguga, milles on kollase vastandvärvi: 30g 10/0 + 1g lillat pigmenttooni + 60g 1,9%-line aktivaator.

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.12 VÄRVIKAART

Värvikaart on juuksuri üks olulisemaid töövahendeid.
Erinevad juuksevärvide tootjad kasutavad oma värvide nummerdamiseks erinevaid numbrite ja tähtede kombinatsioone. Samas on nad kõik suhteliselt sarnaselt kodeeritud. Ühes värvikoodis on alati olemas viide tumedusastmele, põhitoonile ja nüansile.

Tumedusaste

Tumedusastmed moodustuvad primaarvärvidest ja tumedus sõltub nende kolme pigmendi järjestusest ja kogusest

Juhul, kui jagada värvi tumedusastmed nii, et 1 – tähistab kõige tumedamat ehk musta ja 10 – kõige heledamat ehk heleblondi, siis jaotuvad värvid järgnevalt:

  1. Must
  2. Mustjaspruun
  3. Tumepruun
  4. Keskmine pruun
  5. Hele pruun
  6. Tumeblond
  7. Keskmine blond
  8. Hele blond
  9. Ere blond
  10. Väga hele blond

„0“ – esimese numbrina, tumedusastme asemel tähistab seda, et tegemist on lihtsalt pigmendiga, mida segatakse värvisegudele juurde, et mõnda pigmenti intensiivsemaks muuta või varjutada. Neid toone kutsutakse ka mix- toonideks ehk segutoonideks.
Värvikaardil olevad read, kus tumedusastmed on märgitud kahekohalise arvu või mõnel muul viisil, eelnevast tähistusest erinevalt, on värvid, millega saab juukseid 10 astmest heledamaks värvida – nn spetsiaalblondid värvid.

Näide:

Soovides värvida 50% halli sisaldavaid juukseid tumeblondiks, mis on pruunikat lillakat tooni, on värviretsept järgnev – 30g 6/0 + 30g 6/76.
Kuna eesmärgiks on violetset nüanssi rõhutada, siis tuleb lisada veel 10g 0/66 ehk siis pigmenttooni, kus puudub tumedusaste ja mis sisaldab topelt violetset pigmenti.
Kui sooviks oleks aga puhtalt külm toon, siis tuleks 6/76 asemel kasutada 6/6. Halle juukseid värvides tuleb kasutada 6% (20vol) aktivaatorit.
Värvi valemiks on sellel juhul:
30g 6/0 + 30g 6/76 + 10g 0/66 + 60g 6%
Mõned tootjad rõhutavad, et pigmenttoonidele pole vaja aktivaatorit lisada, kui seda peetakse aga vajalikuks, siis näeks see sama valem välja järgmiselt:
30g 6/0 + 30g 6/76 + 10g 0/66 + 70g 6%

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.13 JUUSTE TUMEDUSASTME MÄÄRAMINE

Enne värvimise alustamist on oluline teha kindlaks kliendi naturaalne juuksetoon. Selleks on mugav kasutada nn värvide näidiseid ehk värvitootja poolt tehtud värvitutte.
Naturaalset juuksetooni on kõige parem määrata järgmiste võtetega:

  • Tõsta üles salk juuste krooniosast ja lasta valgusel langeda sellele
  • Leida värviringist sobiv naturaalset (0) tooni värvitutt, mis sarnaneb juuksejuure/tüve naturaalse tooniga
  • Liigutada sobivat värvitutti piki juukse salku edasi
  • Määrata (loomulik) toon ja tumedusaste

Juukseid värvima asudes on oluline kaardistada juustes olevad värvitumedused ja värvitoonid ning seda kogu juuksepikkuses.

Näide:

Juustes võib värv olla jaotunud järgmiselt:

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.14 KONSULTATSIOON

Põhjalik kliendikonsultatsioon on õnnestunud juuksuriteenuse alus.
Nii kliendi kui juuksuri jaoks on oluline leida hea kontakt, sest nii on kergem teineteist mõista ning juuksur saab paremini aru kliendi tõelistest soovidest ja oskab talle selgitada, mida soovitud värvitooni saavutamine endaga kaasa toob.
Kliendiga värvikonsultatsiooni läbiviimisel on oluline mõju ka ruumil, kus viibitakse – valgus ja ka seinte värvitoon võivad muuta värvide tooninüansse. Kõige soovitavam on loomulik valgus ja valged seinad. Sellise võimaluse puudumisel peab hästi tundma ruumi eripärasid, mis sõltuvad valgusest ja värvidest selle ümber.

Kliendikonsultatsiooni etapid

  • Tähelepanu tuleb pöörata kliendi nahatoonile.
  • Kliendi tõelised soovid saab teada, kui esitada talle avatud küsimusi. Avatud küsimused on need, millele on võimalik vastata pikemate vastustega, kui lihtsalt ei või jah. Näiteks:
    • –  Millised värvid on teile südamelähedasemad?
    • –  Millisena kujutate ette lõpptulemust?
    • –  Millist värvi te kindlasti ei soovi?
    • –  Olete märganud kellelgi seda värvi, mida soovite (tv, ajakiri)?
  • Kindlasti tuleb täpsustada kõiki vastuseid – kui klient ütleb, et ta nii blond olla ei soovi, siis tuleb täpsustada, mida tähendab tema jaoks „blond“ ja mida „mitte nii blond“ ning milline täpselt on see värv, mis talle meeldiks.
  • Kindel abi on näidetest, olgu siis tegemist piltide või värvitud juuksesalkudega.
  • Oluline osa on juuksuripoolsetel soovitustel. Juuksur võib soovitada, milline värvitoon sobib kliendi naha- ja silmade tooniga.
  • Kliendile tuleb kindlasti selgitada, milliseid protseduure soovitud lõpptulemus nõuab ja mitte anda kehtetuid lubadusi.
  • Kliendiga peab rääkima lihtsas keeles, mitte professionaalide keeles.
  • Klienti peab kursis hoidma kõigega, mida juuksur kogeb ja märkab protseduuri käigus.
  • Kui klient soovib midagi, mis ei sobi või mõjub kahjulikult tema juustele, kuid jääb kindlaks oma soovile ka peale selgitusi, tuleb temaga sõlmida allkirjastatud leping, et klient on teadlik riskidest ja nõustub omavastutusega.
  • Värvikonsultatsiooni läbiviimist hõlbustab värvi diagnoosilehe täitmine.

Pane tähele!

Värvisegu valimisel ja kokkusegamisel võta arvesse kliendi juuste struktuuri ja tekstuuri. Väga poorsed ja väga peened juuksed nõuavad õrnemat kohtlemist kui normaalsed juuksed.

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.15 NAHATEST

Paljudes Euroopa Liidu riikides ei tohi kliendile värviteenust enne osutada, kui klienti pole testitud allergilisuse kohta kasutatava juuksevärvi suhtes – Eestis seda nõuet ei ole.
Juhul, kui juuksuril on kahtlusi, et klient võib olla allergiline, tuleks läbi viia nahatest. Test tuleb teha samade ainetega ehk sama värviga, mida kasutatakse juuste värvimisel ning testi ja teenuse vahele peab jääma 48 tundi.
Nahatesti teostamine:

  1. Valida sobilik ala – parimaks on üldjuhul kõrvatagune.
  2. Valmistada ette nahapind – pesta nahk, kasutades kerget seepi.
  3. Segada väike osa värvi täpselt nii, nagu on planeeritud värviprotseduuri korral.
  4. Kanda värv nahale puhta vatipulga abi.
  5. Mitte maha pesta – tulemust näeb 24 tunni möödudes.

Negatiivse testi tulemusena ei ole nahal näha mingisuguseid märke ärritusest.
Positiivsel tulemusel on nahk punetav, marraskil või on tekkinud nähtav rant värviga ja värvita osa vahel. Seega, klient on allergiline valitud juuksevärvile ja tema juukseid selle värviga värvida ei tohi.

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.16 JUUSTE VÄRVIMISE PROTSEDUUR

Juuste värvimise praktiline protseduur algab siis, kui juuksur on leidnud vastused järgmistele küsimustele (vt värvi diagnoosileht):

  • Milline on soovitud värvitoon
  • Milline on juuste värv enne värvimist?
  • Milline on juuste struktuur kogu karva ulatuses?
  • Kui suur on hallide juuste osakaal?
  • Kas juukseid tuleb värvida tumedamaks või heledamaks?
  • Kui eesmärgiks on heledam toon, siis mitu astet on vaja juukseid heledamaks värvida?
  • Millised võivad olla kaaspigmendid, mis hakkavad helestamise protsessi mõjutama?
  • Milliseid värve kasutada ja miks?
  • Millist värvimise tehnikat kasutada ja miks?

Värvimise ettevalmistused

Kui tööplaan ja protseduuride järjekord on kindlaks määratud, tuleb klient värvimise protseduuriks ette valmistada.
Kliendi kaela ümber asetatakse kaelapaber ning tema riided kaetakse kliendikatte ehk peleriiniga. Kaitseks võib peleriini peale asetada veel kilekatte või paberi.

KLIENDIKATE

Otstarbekas on panna valmis kõik vajalikud töövahendid – vaja läheb värvikaussi, värvipintslit ja kaitsekindaid.
Olenevalt värvimisetehnikast võib vaja minna fooliumit ning erinevaid kamme (salkude väljatõstmiseks ülejäänud juustest ja värvi ühtlaseks kammimiseks).

Juuksejuurte värvimine

Värv kantakse juuksejuurtele õhukeste diagonaalsete salkude kaupa või juukselahust paremale ja vasakule poole liikudes õhukeste salkude kaupa.

Juhul, kui soovitakse  juukseid värvida heledamaks, siis alustatakse värvi pealekandmist pea kuklaosast, sest tänu nahatemperatuuri erisusele on seal värvi mõjuaeg natuke pikem. See on oluline juuste heledamaks värvimisel, erksate punaste toonidega värvimisel ja hallide juuste värvimisel.
Soovides värskendada värvi juuste kogupikkuses, kantakse juuksejuurte jaoks valitud tooni kergvärv ka eelnevalt värvitud juukseosadele (keskosa ja otsad).
Ületoonimisel ei kasutata tugevaid aktivaatoreid, sest juukse tumedusastet pole vaja muuta – juuksepikkusele on vaja lisada ainult pigmenti.
Kergvärvi võib juustele kanda aplikaatorpudeli abil, sest tavaliselt on see vedelam, kui püsivärv.

Näide:

Kliendil on heleblondid normaalsed juuksed.
Kliendi soov on värvida juuksejuuri ehk järelkasvu.
Juuste värv juurel ehk naturaalne toon on 7/0, juuksepikkusel aga 10/3. Värvimise eesmärgiks on värv ühtlustada.

Kuna järelkasvu on vaja värvida heledamaks, siis võetakse värvitoon 10/3 (sama, mis juuksepikkusel).
Väljakasvanud juuksed vajavad helestamist vähemalt 3 astet.
Kuna juuksed on normaalses seisukorras, siis võib kasutada 9%-list aktivaatorit.
Värv kantakse ainult järelkasvule.

Juuste triibutamine

Juuste triibutamiseks ehk salgutamiseks on mitmeid erinevaid tehnikaid.
Ühe moodusena võib kasutada juuksekasvuala neljaks jaotamist, nagu ka järelkasvule värvi pealekandmisel. Diagonaalsete jaotustega ja järgides nö traageldamise võtet juuksesalgust välja peenikesed salgud, asetatakse salkude alla fooliumiriba ning kantakse salkudele värvi- või blondeerimissegu.
Salkude värvimisel ja ka mitme värviga värvimisel pole kindlaid reegleid, kuid jälgima peaks, et värv toetaks juukselõikust (nt kui kliendil on ühepikkused juuksed ning juukselahk on paremal pool, siis pole mõtet salgutada mitme värviga seda osa vasakul, kuhu langeb suur hulk juukseid tänu juukselahule – värvitehnika jääb teiste juuste alla).

Heledate triipude tegemisel võib parema tulemuse saamiseks kasutada lisasoojust (klimasoon).
Kui salgud on saavutanud soovitud heledusastme, loputatakse ja pestakse värvisegu juustelt šampooniga maha ning neutraliseeritakse palsamiga.
Tähelepanu!
Kindlasti tuleb jälgida, millised kaaspigmendid on värvitulemust mõjutanud. Võib juhtuda, et soovitud 9/ astmes salgud on liialt kollakad. Klient soovis küll sooja/kuldset tooni salke, aga mitte kollaseid.
Sellisel juhul tuleb tooni ühtlustamiseks kasutada kergvärvimist ja vastandvärvide teooriat.

Näide:

Klient soovib oma juukseid heledamaks ja elavamaks muuta.
Kliendi loomulik juuksevärv on 4/0 ja neid on toonitud samas tumedusastmes tooniva värviga.
Kliendikonsultatsiooni käigus otsustatakse teha juustesse heledaid triipe, mis on sooja tooni 9/3.

Töö käik:
  • –  fooliumirullist rebida nii pikad ribad kui pikad on juuksesalgud, mida sinna pakitakse,
  • –  segada kokku blondeerimissegu, kuna juukseid on vaja helestada rohkem kui 4 astet ning juba värvitud juukseid teise värviga heledamaks muuta ei saa. Aktivaatori valik sõltub juuste olemusest ja võib persooniti olla erinev. Kuna selle kliendi puhul on vaja juukseid muuta heledamaks ning saada lahti ka kunstlikest värvipigmentidest, siis tuleb kasutada 6% aktivaatorit,
  • –  salgutada juuksed vastavalt valitud tehnikale jälgides, et kasutatav salgutamise tehnika toetaks juukselõikust,
  • –  loputada blondeerimisvahend salkudelt ja pesta kogu pea šampooniga puhtaks – palsamit ei ole vaja kasutada,
  • –  valmistada kergvärvi segu 9/0 + 0/6 + 1,9% aktivaator, selleks, et muuta salkude tooni naturaalsemaks ning taandada blondeerimisel tekkinud kollast tooni. Kindlasti tuleb värvi segamisel järgida värvitootja juhiseid, kuid sageli on kergvärvisegu vahekord 1 osa värvi ja 2 osa aktivaatorit. Sellisel juhul on värviretsept: 60g 9/0 + 2g 0/6 + 120g 1,9%-list aktivaatorit. Pigmenttoone värvisegu üldkaalu sageli ei arvesta.
  • –  selleks, et värvi mõjuaega kiirendada, võib kasutada lisasoojust (klimasoon), mis lühendab värvi mõjuaega poole võrra – 20 minuti asemel hoitakse siis värvi peas 10 minutit,
  • –  värvisegu loputatakse juustelt ja hooldatakse juukseid nende vajadustest lähtuvalt.

Näide:

Kliendi juustel on näha väga pikk ja keeruline värviajalugu, mis on juukseid kahjustanud.
Juuksejuurte ehk väljakasvu tumedusaste on 6/.
Värvitoon juuste keskosal on 9/3 ning otstel 10/2 (ehk neil on natuke rohekas toon, mis on visa kaduma).
Kliendi sooviks on ühtlane toon ning see võiks olla 8/3 või 8/7.

Tähelepanu peab pöörama juuste seisundile!

Väljakasvu juurest on juuksed terved ja kahjustamata.
Selleks, et saavutada tooni 8/7 või 8/3, tuleb juukseid helestada 2 astme võrra. Värvisegule võib lisada juurde veidi sinist või lillat pigmenti, sest juuste helestamisel tulevad mängu ka kaaspigmendid ja selles tumedusastmes on selleks oranž, mille vastandvärvideks on sinine ja lilla.
Värviretsept on sellisel juhul 40g 8/7 + 0,5g 0/6 + 40g 6%.
Juuste keskmine osa tuleb värvida 1 toon tumedamaks. Seda osa värvitakse kergvärviga, sest juuksekarva kutiikulkihti ei ole vaja avada.
Värviretsept on 40g 8/7 + 80g 1,9%.
Juukseotsad tuleb samuti tumedamaks värvida (kahe tooni võrra).
Tähelepanu tuleb siinjuures pöörata sellele, et juukseotsad on kahjustatud, poorsed ning on kogunud endasse ka soovimatut pigmenti. Selleks, et juuste seisundit parandada, tuleb enne värvi peale kandmist pihustada juustele kergpalsamit, mis lisab juustele sealt puuduvat niiskust.
Sellises seisukorras juukse puhul on kõige parem kasutada toonijat, kuid võib kasutada ka kergvärvi. Värviretsepti koostades tuleb arvestada ka juukseotste roheka tooniga. Värviretsept on sellisel juhul 30g 8/0 + 30g 8/7 + 1g 0/4 + 120g 1,9%. Naturaaltooni 8/0 lisatakse segusse samal põhjusel, miks seda lisatakse ka hallide juuste värvimisel.

Värvi mahapesemine

Kui värvi kasutusjuhend nõuab juuste pesemist enne värvimist, näiteks kergvärvide puhul, siis pole pärast enam vaja juukseid uuesti pesta.
Püsivärvide puhul ehk siis nende värvide, mille puhul on nõutud, et juuksed oleksid enne värvimist kuivad ja soovitavalt pesemata, tuleb värv šampooniga maha pesta, sest muidu ei ole võimalik värvisegu juustest eemaldada.
Enamjaolt tuleb enne šampooni kandmist juustele, juuksevärvi emulgeerida.
Emulgeerimiseks lisatakse natuke vett peas olevale värvile ning värvisegu nö masseeritakse vahule. Alustada tuleks juuste piirist. Selle tegevuse tulemusena masseeritakse juuksevärv juustelt ja peanahalt lahti ning seda on kergem maha pesta.
Pärast emulgeerimist loputatakse juuksed korralikult (kõik värvijäägid peavad olema juustest eemaldatud) ja pestakse šampooniga.
Kui värvitootja soovitab kasutada kindlat hooldusvahendit peale värviprotseduuri, siis peab seda ka kasutama. Kui seda pole määratud, kasutatakse värvitud juuksele mõeldud palsamit vm. Palsami kasutamine on kohustuslik, sest see lõpetab kogu värvimise protsessi.

Lisavahendid värviprotsessis

Selleks, et värviprotsess oleks võimalikult sujuv, kasutatakse värvimisel lisavahendeid – kergpalsam, juuste- ja peanahakaitse või spetsiaalne hooldusvahend.
Igal värvitootjal on sortimendis ka juuksepiiri puhastaja ehk nahalt värvieemaldaja, millega saab vajadusel eemaldada värvijäägid kliendi juuksepiirilt ja kõrvadelt, sest šampooniga pesemine ei pruugi seda teha piisavalt.
Alapeatükis „Värvimise ettevalmistused“ kirjeldatakse, kuidas klienti värvitööks ette valmistada ja kinni katta. Pikkade juuste värvimisel peab kindlasti (lisaks kliendikattele) kasutama ka kilekatet selleks, et klient ei määriks ära juuksuritooli seljatuge, kui ta ennast palju liigutab.
Kasulik on tähelepanu pöörata ka sellele, kas klient räägib sageli telefoniga või kasutab prille – need võivad värviseks saada ja see võib rikkuda kliendi tuju. Juuksurite tarvikuid müüvates kauplustes on saadaval spetsiaalsed kaitsevahendid telefonidele ja prillidele – nende puudumisel võib kasutada kilekindaid, mida kasutatakse juuksevärvi pealekandmisel.

Peatükk
6. Juuste värvimine

6.17 GRUPITÖÖ

Moodustage väiksemad grupid või võtke paaridesse.
Lahendage alltoodud ülesandeid kasutades juusteanalüüsiks oma kaasõpilaste juukseid.
Alusta alati juuste tumedusastme määramisega ning siis lahenda ülesanne. Määra ise värvitoonid, mis võiksid sellisel juhul juustes olla.
Kui olete oma grupis värvivalemid paika pannud, esitlege neid kogu klassile ning koos õpetajaga otsustage, kas töökäik on õige.

  1. Juuksejuured ehk juuksetüvi on välja kasvanud ja pikkuses olev toon on küll sama kui soovitud, kuid kahjuks tuhmunud.
  2. Heledaks värvitud toon on küll sobiv, kuid võiks olla liikuvam ning natuke heledam või tumedam.
  3. Juuksejuured ehk juuksetüvi on välja kasvanud. Klient soovib helepruuni tooni, mis oleks tema oma toonist heledam ja mille sarnaseks on juuksed värvitud ka eelnevatel kordadel. Eelneva külma tooni asemel soovib klient nüüd kuldset tooni.
  4. Heledad salgud on liiga kollased. Eesmärgiks on eemaldada juustest kollane toon ja võimalusel anda neile natuke roosakas alatoon.
  5. Juukseid on värvitud mitme erineva värvi ja tooniga. Naturaalset väljakasvu on 2cm, millele järgneb tumedam osa. Juuksekarva keskosa on punakat tooni ning juukseotsad on tumedad ja tuhmid.
  6. Kliendi juuksed on meelekohtadest peaaegu 100% hallid, tukaosas on 30% halli ja ülejäänud osades hall puudub. Klient soovib ühtlast tooni, mis ühtiks tema naturaalse tooniga, kuid oleks veidi soojem.
  7. Juukseid on värvitud heledamaks ja toonitud üle sinaka šampooniga, mis on juuksed muutnud sinakashalliks. Eelnevalt on kasutatud ka hästi külma tooni juuste helestamisel. Klient soovib tooni ’puhastada’ ja värskendada, kuid ei soovi sooja tooni.
  8. Kliendil on väga tumedad juuksed, mida on värvitud kergvärviga. Sooviks on värvida juuksed külmaks blondiks.
Peatükk
6. Juuste värvimine

6. KOKKUVÕTE ja kõige olulisem tabel !UUS!

Juuste värvimist alustades tuleb esmalt läbi viia kliendikonsultatsioon, et välja selgitada kliendi värvisoov, määrata juuste seisund ning valida sobivad vahendid ja tooted juuste värvimiseks.
Kliendikonsultatsiooni kõige olulisem etapp on juuste värvi tumedusastme määramine, sest sellest, kui õigesti see on määratud, sõltub värvitulemuse õnnestumine. Tumedusaste võib olla juukse pikkuses erinev ning samuti võib juuste pikkuses esineda erinevaid pigmente, mis võivad värvitulemust mõjutada. Tähelepanu tuleb pöörata ka nn joonealustele ehk kaaspigmentidele, mis samuti hakkavad värvitulemust mõjutama.
Juuksurist, kes oskab tulemuslikult läbi viia kliendikonsultatsiooni, saab kiiresti tõeline juuste värvimise spetsialist.

Kogemustemüüri saab ehitada ainult tugevale teooriavundamendile!