Rubriik: 6. Juuste värvimine

Otsetoimivaid värvipigmente ei ole tarvis keemiliselt ilmutada, kuna nad eksisteerivad juba valmis kujul ja on nähtavad.
Otsetoimivaid pigmendid kinnituvad peamiselt kahe mehhanismi abil:

• ümbritseva keskkonna toimest tingituna kannavad juuksed üldiselt negatiivset elektrilaengut. Otsetoimivad pigmendid kannavad positiivset laengut – seega pigment tõmbub juukse külge nagu pisike magnet.
• mõned otsetoimivad pigmendid on nii peeneteralised, et on võimelised tungima läbi soomuskihi ja ladestuma juuste pinnale.

Ajutised värvid ehk toonijad (ingl. k toner)

Nende toonijate pigmendimolekul on liiga suur, et siseneda juuksesse. Pigmendimolekulid kinnituvad kutiikuli ja tema kihtide vahele.

Kergvärvid (ingl. k. demi-permanent colour)

Nende värvide molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem kui poolpüsi – ja püsivärvidel. Enamus pigmente jääb kutiikulkihti, väiksem osa siseneb aga ka korteksisse. Sisenemine saab võimalikuks tänu aktivaatorile, kuid tihti on oluline ka, et juus oleks värskelt pestud, sest vesi avab kutiikul kihi. Kergvärvid ei helesta juukseid, ega tee püsivaid toonimuutusi.

Poolpüsivärvid (ingl. k semi-permanent colour)

Need värvid sisenevad juba korteksisse ning vajavad väikese %-list aluselist kemikaali, mis avab juukse kutiikulkihi. Kunstlikud pigmendid jäävad juuksesse koos loomulike (eumelaniinAnnab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma stru... More) pigmentidega, millest sõltub ka tooni intensiivsus. Poolpüsivärvid sobivad juuste tumedamaks ja samas tumedusastmes värvimiseks. Nendega on võimalik ka juukseid helestada 1-1,5 astet.

Püsivärvid (ingl. k. permanent colour)

Värvimolekulid sisenevad läbi avatud kutiikuli (avatakse aluselise kemikaaliga) – korteksisse. Korteksis toimuvad mitmed keemilised protsessid. Oksüdatsiooniprotsess toimub tänu vesinikperoksiidile st, et H2O2 käivitab protsessi, mille toimel helestatakse juuste loomulik pigment ning juuksesse saab siseneda kunstlik pigment. Juukses olevad värvipigmendid ühinevad ning seetõttu ei saa nad juuksest lihtsalt välja kuluda.

Püsivärvid sobivad juuste heledamaks värvimiseks ning hallide juuste katmiseks, aga ka tumedamaks ja toon-toonis värvimiseks, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi.

Selleks, et võimaldada pigmendil kergemini juustesse tungida, tuleb juustel lasta paisuda. Paisumise ehk pundumise tulemusena avanevad kutiikuli soomused, võimaldades pigmendil tungida juuksesse (korteksisse). Paisumine saavutatakse aluselise kemikaali toimel. Viimane mitte ainult ei põhjusta juuste paisumist, vaid aktiveerib ka vesinikperoksiidi, mis omakorda vabastab hapnikku oksüdatsiooni keemilistes protsessides. Aluseline kemikaal aurustub üsna kiiresti, mistõttu paisumine protsessi käigus järkjärgult aeglustub.
Sissetungimine: tänu pundunud olekule on juuksed kergemini läbitungitavad ja värvikreemi koostisosad võivad nüüd kergemini tungida korteksisse.
Ühinemine: töötlemata pigmendid, mis on oma päritolult orgaanilised ained, kombineeruvad korteksis ja tulemuseks on töödeldud pigment. See pigmendiosakeste kokku-ühinemine on oma olemuselt keemiline protsess, mis toimub hapniku juuresolekul. Hapnik eraldub siin vesinikperoksiidist.

VÄRVI LIIK	VÄRVI TOIME
ToonijaPool- või poolpüsivärvivalem, mida kantakse niisketele ju... More, ajutine juuksevärvJuuksevärv, mis püsib ainult järgmise juuksepesuni Tempor... More (i.k. toner)	Saab lisada huvitavaid toone ja neutraliseerida olemasolevat värvi, kerge kasutada ja kerge maha pestes eemaldada
KergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku... (i.k. demi-permanent colour)	Saab anda juurde värvi ja muuta tooni oma tumeduse skaalal või tumedamaks, toonib üle heledad salgud
Poolpüsivärv (i.k. semi-permanent colour)	Muudab värvi ja on võimalik ka väike helestamine, saab mõjutada halle juukseid
Püsivärv (i.k. permanent colour)	Saab värvida heledamaks ja katta täielikult halle juukseid, aga ka tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi.

Toonijaid kasutatakse siis, kui soovitakse lisada juustele ajutist lisatooni või kui soovitakse neutraliseerida soovimatut värvitooni. Näiteks kasutatakse sinakat toonivat šampooni, et kõrvaldada blondidelt juustelt soovimatu kollane alatoon.
Pihustite jm kujul olevaid toonijaid ehk ajutisi värve saab kasutada ka ühekordseks tooni muutmiseks. Sellisel juhul jäävad pigmendid juuksekarva peale kattekihina, mis varjab ära juukse püsipigmendi.
Kergvärv (i.k. demi-permanent) sobib kasutamiseks siis, kui ei soovita juukseid värvida heledamaks ning ei ole vaja täielikult katta halle juukseid. Kasutatakse ka eelnevalt püsivärviga värvitud juuste ülevärvimisel. Kui juuksed on juba püsivärviga värvitud, siis ei ole vaja nende kutiikulkihti rohkem avada. Pigmendi elavamaks muutmiseks on juustele tervislikum, kui neid toonitakse üle kergvärviga.
Mõnikord katab kergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku... ka halle juukseid, kuid seda juhul, kui hall juuksekarv on väga poorne või väga peenikese struktuuriga. Tavaliselt ei garanteeri see 100% katvust.
Sageli kantakse kergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku... värskelt pestud niisketele juustele, sest vesi on juba juuksekarva paisutades avanud kutiikulkihi ja värv saab siseneda juuksesse. Kergvärve segatakse õrnatoimelise aktivaatoriga.
Poolpüsivärvidega (i.k. semi-permanent)saab juukseid muuta 0,5 -1 tooni heledamaks. Samuti saab mõjutada halle juukseid, kuid see ei garanteeri 100% katvust. Värvi segamisel võib kasutada kasutada nii õrna- kui ka veidi tugevamatoimelist aktivaatorit.
Püsivärvidega saab juukseid värvida heledamaks ning katta 100% ulatuses halle juukseid, aga ka värvida tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi.
Püsivärvide segamisel kasutatakse aktivaatorit, tänu millele värv avab juukse kutiikulkihi ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad.
Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaakLeeliseline aine, mis aitab kaasa juuksevärvi molekulide ju... More Valem: NH₃, on see asendatud mõne teise leeliselise ainega, sest miski peab avama juukse soomuse. Kui ammoniaagi asemel kasutatakse amiine (nt metüülamiin, etüülmetüülamiin, trimetüülamiin), pole juukse seisukorrast vaadatuna olulist vahet, kas juuksevärv sisaldab ammoniaaki või on ammoniaagivaba juuksevärv. Siin hakkavad rolli mängima värvi teised omadused ja juuksuri professionaalsus.
Kõige levinumad ammoniaagi aseained juuksevärvides on:

• monoetanolamiin (MEA) Valem: C₂H₇NO. Etanolamiinid käituvad juuksevärvis sarnaselt ammoniaagiga – nad avavad juukse soomuse, aga suudavad juukse soomust avada võimalikult vähe ja seega on juuksekarva kahjustus minimaalsem ning ei kaasne ammoniaagile omast lõhna.

Etanolamiini ei ole nii kerge juustest eemaldada kui ammoniaaki, mis täidab oma ülesande kiirelt ning siis haihtub juuksest. Etanolamiinid nii kiiresti juuksest ei lahku ning kui neid korralikult välja ei pesta, mõjutavad nad juukseid ka peale värvimist.
Nimetus – püsivärv – tähendab, et värvi kunstlikud pigmendid mõjutavad juukse loomulikke pigmente korteksi kihis. Püsivärv ei tähenda aga seda, et värv püsib juustes kauem – põhiline erinevus kergvärvidest on see, et püsivärvidega värvitud juus kasvab välja (võib aja jooksul muutuda tuhmimaks, sest osad värvipigmendid ka kuluvad välja), kergvärvi puhul eemaldub värvipigment järkjärgult. Värvi püsimisaeg on mõlemal juhul sama. Kui valida püsivärv lihtsalt sellepärast, et see tundub intensiivsem ja püsib kauem, kahjustataks tegelikult lihtsalt juukseid ning varsti on kutiikulkiht juba nii avatud, et ükski pigment enam püsima ei jää.

Näide:

1. Klient: „Soovin, et mu tumedad juuksed oleksid kastanpruuni tooni.
   Juuksur: „Kasutan Teie juuste värvimiseks kergvärvi, mis annab soovitud tooni, kuid ei muuda tumedusastet ja ei koorma liialt juukseid.“
2. Klient: „Soovin värvida välja kasvanud osa heledamaks ning anda juurde sära juba värvitud juustele.“
   Juuksur: „Juurte ehk järelkasvu ehk välja kasvanud osa värvimiseks kasutan heledat juuksevärvi ning 9% aktivaatorit, sest juukseid on vaja muuta kolm astet heledamaks. Eelnevalt värvitud osale kannan kergvärvi, et anda juurde soovitud värvipigmente.“
3. Klient: „Olen pikalt värvinud oma juukseid kergvärviga mustaks. Nüüd sooviks aga blondiks saada.“
   Juuksur: „Värviga pole võimalik teist värvi heledamaks värvida ja seda olenemata sellest, kas tegu on kerg- või püsivärviga. Selleks, et saada lahti juukses olevatest kunstlikest pigmentidest ja helestada juust rohkem kui 4 astet, tuleb neid blondeerida.“

• Otsetoimivad pigmendid
• Oksüdeerivad pigmendid
• ToonijaPool- või poolpüsivärvivalem, mida kantakse niisketele ju... More
• KergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku...
• Poolpüsivärv
• Püsivärv

Vesinikperoksiid on oksüdeeriv osa või aine juuste värvimisel, mis sisaldub juuksevärvi aktivaatoris ja mille ülesandeks on (segades oksüdeeruva juuksevärviga) varustada protsessi hapnikurikka gaasiga, mille tagajärjel ilmutavad end värvipigmendid ja toimub juukse värvi vahetus. Värvi aktivaatorit, milleks sageli on vesinikperoksiid H2O2, nimetatakse katalüsaatoriks ehk protsessi käivitajaks. Vesinikperoksiidi pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More on 2.5 – 4.5. Vesinikperoksiid on aine, mis sisaldub aktivaatoris ehk vesinikemulsioonis.
Aktivaatori nimi võib eri brandide lõikes varieeruda, kuid tema ülesanne jääb samaks – segatuna juuksevärviga käivitab ta protsessi, tänu millele saab toimuda juuste värvimine.
Aktivaatori tugevussõltub selles sisalduvast vesiniku protsendist. Mida suurem on vesiniku protsent, seda rohkem aktivaatorOksüdeeriv osa või aine (vesinikperoksiid) juuste värvimi... More juukseid mõjutab. Üle 12% tugevusega aktivaatorit Eesti turule ei tarnita.

%	Vol	Mõju
1 – 1,9%	6 või vähem	Võib segada nii kerg-, poolpüsi- kui ka püsivärvidega. Väga väikesed muutused naturaalse juuksevärvi suhtes. Võib juukseid helestada 1 astme võrra
kuni 3%	kuni 10	Segatakse püsivärvidega. Kasutatakse toon-toonis või tumedamaks värvimisel, kuid võib ka juukseid helestada 1 astme võrra.
4%	13	Segatakse nii kerg-, poolpüsi- ja püsivärvidega. Kasutatakse toon-toonis või tumedamaks värvimisel, kuid võib ka juukseid helestada kuni 1,5 astme võrra.
6%	20	Põhiline tugevus, mida kasutatakse püsivärvidega värvimisel ja eriti oluline hallide juuste värvimisel. Käivitab protsessi, et juuksesse saaksid siseneda kunstlikud värvipigmendid. Võimaldab värvida juukseid 1-2 astme võrra heledamaks
9%	30	Võimaldab värvida juukseid heledamaks 2-4 astme võrra püsivärviga
12%	40	Võimaldab värvida juukseid heledamaks 4-5 astme võrra.

Püsivärviga on juukseid võimalik heledamaks värvida neli kuni viis astet. Kui juuksed on juba värvitud, see tähendab, et nad sisaldavad kunstlikke värvipigmente, siis ei ole neid enam võimalik teise värviga heledamaks värvida. Äärmisel juhul võib juuksekarv minna heledamaks pool astet, sest teine värv muudab heledamaks üksikud juukses säilinud naturaalsed pigmendid. Kunstlike värvipigmentide eemaldamiseks tuleb kasutada blondeerijat või muud sarnast vahendit, mis muudab juuksed rohkem kui viis astet heledamaks.
Juuste heledamaks värvimisel on oluline teada ja tunda ka nn joonealuseid juuksepigmente. See tähendab, et olemas on pigmendid, mis juukseid helestades hakkavad värvitooni mõjutama. Need on kaaspigmendid ehk allesjäävad pigmendid. Näiteks, helestades tumepruune juukseid nelja astme võrra, hakkab tulemust mõjutama oranž pigment. Selleks, et saavutada soovitud keskmine blond värvitoon, tuleb värvile lisada oranži vastandvärvi ehk siniseid värvipigmente.

Juukseid blondeeritakse siis, kui neid on vaja muuta rohkem kui viis astet heledamaks. Seda nii juhul, kui juustesse tehakse heledamaid triipe või kui soovitakse kogu pea ulatuses juuksetooni heledamaks muuta.
Kuna juba värvitud juukseid ei saa teise värviga heledamaks muuta, siis ka siin tuleb appi blondeerija. Nii juuste heledamaks muutmisel kui ka olemasoleva värvi korrigeerimisel ehk eemaldamisel, on soovitav juuksed pärast blondeerimist üle toonida. Kindlasti ei tohi selleks kasutada püsivärvi, sest juust ei ole vaja enam rohkem avada ega heledamaks värvida – blondeerimisega on saavutatud soovitud heledusaste ning nüüd tuleb lisada värvipigmente. Kui nüüd veel juuksed püsivärviga üle värvida, on see lihtsalt juuste kahjustamine ning tulemus ei püsi.
Blondeerimiseks nimetatakse pöördumatut keemilist protsessi, mille käigus eemaldatakse juustest pigment. Blondeerimisvahend taandab melaniini molekuli. MelaniinJuustes olev naturaalne pigment Melanin Natural pigment in h... More jääb alles, kuid see on nüüd värvitu. Blondeeritud juustel on tihti kollakas toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More, sest see on keratiini naturaalne toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More. Blondeerija reageerib eumelaniiniga kiiremini kui fomelaniiniga ning ka seetõttu võib juuksesse jääda kollakaid ja punakaid pigmente.
Juukse blondeerimisel mängib olulist rolli vesinikperoksiid (aktivaatorOksüdeeriv osa või aine (vesinikperoksiid) juuste värvimi... More), mida kasutatakse juukse helestamiseks ja reaktsiooni tekkeks juukse sees. Samas tuleb vesinikperoksiidi kasutamisega olla ettevaatlik ning valida alati võimalikult väikese tugevusega aktivaatorOksüdeeriv osa või aine (vesinikperoksiid) juuste värvimi... More, sest blondeerija on aktiivsem kui juuksevärv ning võib juukseid kahjustada.
Ehkki blondeerimine oma olemuselt sarnane püsivärvimise protsessiga, on selles ka järgnevad erinevused:

• korteksis ei ühine kunstlikud pigmendid naturaalsetega vaid pigmendid muudetakse värvituks,
• blondeerimise puhul lõppeb juukse heledaks muutmise protsess alles siis, kui aine on juustest eemaldatud. Püsivärvide puhul lõppeb see protsess ära tootele omase kindla mõjuaja möödudes,
• kui peale blondeerimist ei kasutata taastavaid hooldusvahendeid, siis saavad juuksed kahjustusi nii keskkondlikul kui ka mehaanilisel moel. Sama kehtib ka blondeeritud salkude puhul.

EHK:

Blondeerides juukseid, läbivad need keemilise protsessi, mille käigus eemaldatakse nende loomulik pigment, mis annab juustele värvi. Sageli pärast blondeerimist tekkiv kollakas toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More on tingitud pigmendijääkidest, mis juuksesalkudesse jäävad. Need pigmendid on oma olemuselt peamiselt punased ja kollased.

Juuksevärvi määravad kahte tüüpi pigmendid: eumelaniinAnnab juustele musta ja pruuni tooni. Eumelaniin on oma stru... More (pruun kuni must pigment) ja feomelaniinPigmendi molekul, mis moodustab punased ja kollased/blondid ... More (punane kuni kollane pigment). Kui juukseid blondeeritakse, lõhub blondeerija eumelaniini ja feomelaniini molekulid, põhjustades nende oksüdeerumist ja värvituks muutumist. Nende pigmentide täielik eemaldamine on aga keeruline, eriti ühe pleegitamise käigus.

Kui eumelaniini saab enamasti eemaldada valgendiga, siis feomelaniinPigmendi molekul, mis moodustab punased ja kollased/blondid ... More kipub olema pleegitusprotsessi suhtes vastupidavam. Selle tulemusel ilmnevad feomelaniinist pärinevad kollased pigmendid. Kollane värvus muutub seda heledamaks, mida heledamaks juuksed pleegitatakse, sest kollase alatooni varjamiseks jääb vähem pigmenti.

Väärib märkimist, et lõplik värv pärast blondeerimist võib varieeruda sõltuvalt sellistest teguritest nagu juuste algvärv, blondeerimissegu tugevus ja protsessi kestus. Professionaalsed juuksurid kasutavad kollase vastu võitlemiseks ja soovitud blondi tooni loomiseks sageli violetse või sinise alatooniga toonereid või juuksevärve.

Kunstlikke värvipigmente saab tumedamaks värvida teiste kunstlike värvipigmentidega ehk eelnevalt värvitud juukseid saab teise värviga tumedamaks värvida.
Juuste tumedamaks värvimisel peab järgima vastandvärvide teooriat – eriti oluline on see blondiks värvitud juuste tumedamaks (kuldsemaks/pruunikamaks) värvimisel, sest juuksed võivad minna rohekaks. Vältimaks rohelise tooni teket, tuleb sellisel juhul värvisegule lisada või eelpigmenteerimise teel juuksesse viia, punakaid pigmente.
Heledate juuste tumedamaks punaseks värvimisel, peab jälgima soovitud punase tooni hulka. Heledale toonile erksa punase lisamine võib tulemuse palju punasemaks jätta kui on värvitoon värvikaardil.
Tumedamaks värvimisel ei ole vaja tavaliselt kasutada püsivärvi, sest juukseid ei ole vaja avada nii, nagu seda on vaja teha heledamaks värvimise puhul. Väga tumedate toonide puhul tuleb jälgida ka seda, et pideva ülevärvimisega ei lisata liigseid pigmente, kuna nii võib juukse värv muutuda palju tumedamaks kui oli soovitud toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More. (Näiteks kui värvid seina, siis jääb valge seina siniseks värvimisel kumama hoopis erksam toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More kui selle seina puhul, mida on juba korduvalt siniseks värvitud).

Eelpigmenteerimne

Enne juuste värvimist tehtavat toonimist nimetatakse eelpigmenteerimiseks. 

Eelpigmenteerimist kasutatakse heledaks värvitud või blondeeritud juuste puhul enne nende tagasi tumedamaks värvimist. Reeglina valitakse soovitud tulemusest aste heledam eelpigmenteerimissegu.

Eelpigmenteerimise käigus lisatakse juustele värvipigment ilma aktivaatorita ning seejärel lisatakse juustele põhivärvisegu. Kindlat mõjuaega ei ole, siin tuleb juuksuril ise otsustada, lähtudes juuste olemusest ja tööalasest kogemusest, milline täpselt on parim mõjuaeg. Algaja peab kindlasti kogu protsessi ajal kontrollima ja jälgima juuksepigmendi muutumist juukses.

Teise võimalusena kasutatakse vajamineva pigmendiga kergvärvi mõjuajaga 15-20 min. Hiljem kantakse peale soovitud värv. Eelpigmenteerimist tehakse aste heledama tooniga.

Eelpigmenteerimise soovitused ja retseptid on erinevatel värvitootjatel sageli erinevad, kuid kõigi eesmärgiks on lisada juustele rohkem pigmenti, sest tavalises värvisegus olevast pigmendist ei piisa.

Kui heledamaks värvimisel tuleb ideaalse külma puhta tooni saavutamiseks arvestada, et kõik soovimatud kaaspigmendid saaksid neutraliseeritud. siis tumedamaks värvimisel tuleb samade pigmentidega arvestada vastupidises järjekorras. See tähendab, et tume värv heleda baasil jääks püsiv ja mitte soovimatult matt, peab lisama just neid samu sooje pigmente, mida heledamaks värvimisel neutraliseeriti.