Rubriik: 2. Juuste ja peanaha hooldamine

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.13.1 TÄHTSAD MÕISTED

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.14 JUUSTE PESEMINE JA HOOLDUS

Kliendile tuleb soovitada salongist kaasa osta professionaalseid juuksehooldustooteid. Juuksuri töö on harida klienti, et tema kodune juuksehooldus oleks korrektne.
Klient, kellel pole head sidet oma juuksuriga ja ta ostab oma juuksehooldusvahendid juhuslikest kohtadest, võib ära rikkuda nii oma kauni juuksevärvi kui ka juukselõikuse – süüdlaseks peetakse aga võib-olla juuksurit, sest klient on juuksuri töö elav reklaam.
„Kui sa ei näe hea välja, siis meie ka ei näe head välja”.(Vidal Sassoon).

Peanaha ja juuste pesemise eesmärk on eemaldada sinna kogunenud mustus ja  valmistada juuksed ette edasisteks juukseprotseduurideks. Perfektne peapesu eemaldab kogu mustuse, viimistlusvahendite jäägid ja peanahalt eemaldunud nahaliistakud, ilma juukseid ega peanahka kahjustamata.
Pead on vaja pesta regulaarselt, et vältida higi ja õlide segunemist rakkude ja mustusega, sest see on ideaalne pinnas peanahahaiguste ja bakterite tekkeks.
Juukseid ei ole kasulik pesta väga sageli, sest loomulikku seebiumit on tarvis, et kaitsta juuste soomuskihti. Samas aga tuleb juukseid pesta nii tihti kui on vajalik – kuivi juukseid ja peanahka harvemini, rasuseid tihemini.
Kosmeetikaturg on täidetud mitmesuguste šampoonide, palsamite ja muude hooldusvahenditega. Juuksuri kui professionaali ülesanne on leida neist parim, mis sobib planeeritava teenusega ja peanaha ning juuste seisukorraga.
Šampooni, palsami või juuksemaski valik on seotud juuste ja peanaha analüüsiga. Üldjuhul jagatakse juuksed kuivadeks, rasusteks, normaalseteks ja keemiliselt töödelduteks. Sageli on inimesel nö kombineeritud juuksed ehk kuivad ja blondeeritud või rasused ja värvitud jne. Juukseid hooldav toode valitakse selle järgi, milline probleem on suurem või olulisem.
Normaalsed juuksed ei ole toonitud, värvitud ega muud moodi keemiliselt töödeldud Samuti ei ole nad ka kahjustatud ilmastikuolude poolt, neid pole kahjustavalt pestud tugevate „seepidega“ ning harjatud valede kammide ja harjadega.

VESI

Vett kasutatakse šampoonides segajana ning mitmetel muudel otstarvetel. Vesi võib olla nii pehme kui ka kare, sõltuvalt mineraalide osakaalust.
Pehme vesi on keemiliselt pehmendatud vesi.
Pehmes vees on mineraalide hulk väike ja see on sobivam vesi peapesemiseks, sest šampoon saab kergemini mustusele ligi.
Kare vesi sisaldab teatud määral mineraale, mis võivad takistada seebi ja šampooni tegevust.

ŠAMPOON

Šampoon eemaldab mustuse tänu detergentidele.
Detergendi molekulil on kaks otsa:
1)üks ots seob õli ja rasvu ning seetõttu haakub juustes oleva mustusega,
2)teine sama molekuli ots haakub aga veega.
Veevool tõmbab kaasa detergendi molekuli, mis on teist otsa pidi seotud juustes oleva mustusega.

Šampooni üheks põhiliseks komponendiks on vesi, mis on eelnevalt puhastatud või deioniseeritud. Teiseks tähtsaks koostisosaks on puhastusaine ehk detergent. Detergendi molekulil on kaks otsa: vett siduv (hydrophilic) ja õli(rasvu) siduv (lipophilic), tänu millele toimub nö lükka-tõmba protsess, kus rasu ja mustus tõmmatakse juuksest eemale (lipophilic) ja uhutakse veega välja (hydrophilic). Šampooni ülejäänud koostisosad on lisatud vastavalt olemusele: niisutajad, õlid, proteiinid, tugevdajad ja parfüümid.
Vahutavus ei ole šampooni vältimatu omadus. On olemas küllaltki häid mustust eemaldavaid detergente, mis ei tekita vahtu, kuid tavaliselt ei ole need eriti populaarsed, kuna paljud inimesed samastavad vahutavust ja häid pesemisomadusi.

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.

Šampoonide tüübid

Šampoone jaotatakse vastavalt juukse tüüpidele ja võimalikele probleemidele. Näiteks šampoonid kuivale, rasusele, peenele, tugevale, nõrgale, blondeeritud, lokitud, värvitud, töödeldud ja töötlemata juuksele. Šampoonid võivad olla ka toonivad, kaitsvad või sügavpuhastavad.

Happe baasil ehk igapäevaseks kasutamiseks mõeldud šampoonid tasakaalustavad juuste ja naha pH-d. Happeline koostis aitab sulgeda soomuskihti (kutiikulit). Sellist tüüpi šampoone soovitatakse kasutada peale värvimist või triibutamist ehk salkude tegemist blondeeriva vahendiga.

Tutvustades pea pesemise ajal kliendile tooteid, mida kasutad, saad panna aluse professionaalsele suhtele. Samuti mõjutab see kliendi ostuotsust.

Hooldavad ja niisutavad šampoonid on loodud selleks, et muuta juuksed siledamaks ja läikivamaks, kaitsta töödeldud juukseid kahjustuste eest ning täiustada neid. Proteiin ja biotiin on ained, mis annavad juuksele kohevust, samas aitavad šampoonil taastada juuste niiskustaset ja elastsust ning tugevdada juuksetüve. Sellistel šampoonidel ei ole nn koorivat toimet ja nad ei kahjusta juuksesse viidud kunstlikke värvipigmente.

Süvahooldavad šampoonid sisaldavad spetsiaalseid kemikaale või rohtusid, mis aitavad leevendada peanaha probleeme nt raskekujuline kõõm jne. Mõningaid selliseid šampoone on võimalik osta ainult arsti retseptiga.

Sügavpuhastavad šampoonid sisaldavad happelist komponenti, mis aitab murda läbi liigselt juuksele ladestunud ainete barjääri. Nende abil on võimalik juukseid puhastada liigsest (viimistlusained, mustus) ning intensiivistada läiget, kuid selliste šampoonide regulaarne kasutamine võib olla juustele kahjulik. Soovitav kasutamissagedus on kord nädalas ja seda juhul, kui puhastamine on hädavajalik nt kasutatakse palju viimistlusvahendeid.

Tasakaalustavad šampoonid on mõeldud kasutamiseks rasuse peanaha puhul. Need šampoonid puhastavad juuksed üleliigsest rasust, samas ei mõjuta nad paenaha loomulikku pH tasakaalu.

Kuivad või puuderšampoonid on mõeldud nendeks juhtudeks, kui veega peanaha ja juuste puhastamine on võimatu. Sellised šampoonid imavad mustuse endasse, kui neid juuksejuurtele pihustada ja juustesse kammida.
Enne keemiliste protseduuride tegemist ei tohi kuivšampooni kasutada.

Värvi lisavad või täiustavad šampoonid on mõeldud eelkõige täiustama baasvärvi. Need šampoonid on sarnased kergtoonijatele, kuid samas ei saa neid kasutada mõne kindla tooni saavutamiseks.

Värvi täiustavad šampoonid aitavad vältida ebasoovitava tooni tekkimist juuksel nt kollakas-blondi tooni korrigeerimiseks kasutatakse hõbelillaka tooniga šampooni (vastandvärvide teooria).

Juustelisanditele ja parukatele mõeldud šampoonid on, nagu nimigi ütleb, mõeldud šinjoonide ja parukate pesemiseks ja ei sobi loomulikele juustele.

PALSAM

Šampoonides olevad detergendi molekulid on negatiivse laenguga ja sellepärast puhastavad nad hästi negatiivse laenguga juukseid. Lausa nii hästi, et eemaldatakse ka juuste loomulik rasukiht!
Palsamid  sisaldavad aga positiivselt laetud molekule ning sellepärast haakuvad nad hästi negatiivse laenguga juustega ning neid ei ole nii kerge veega välja loputada.
Kuivades jääb juustele õrn kaitsekiht, mis lisab neile kaalu, teeb kammimise kergemaks ja hoiab ära staatilise elektri tekke.

Palsamid sisaldavad spetsiaalseid aineid, mis annavad juustele proteiine ja niiskust, taastavad struktuuri ja tugevust ning kaitsevad võimalike kahjustuste ja katkemiste eest.
Palsami ülesandeks on juuksekarva toetada. Sellega  ei saa muuta juuste põhiolemust ega ravida peanahka nii, et uued juuksed erineksid oma kvaliteedilt eelnevatest.
Palsamid on üldistatult jagatud kolme põhitüüpi:

  • Lihtsad ja kerged palsamid ehk nö loputajad, mis eemaldavad juustest pusad ja teevad need kammitavamateks.
  • Süvahooldavad ja taastavad palsamid, mille toimeaeg võib olla kuni 20 minutit ja mis võivad vajada ka lisasoojendamist.
  • Pähejäetavad palsamid, mille ülesandeks on kaitsta juukseid keskkonnast tulenevate kahjustuste eest ning hõlbustada kammimist.

Enamus palsameid sisaldavad silikoone, mis koos niiskust siduvate ja säilitavate ainetega, aitavad juustesse niiskust imendada ja seda säilitada. Silikoonid peegeldavad ka valgust ja muudavad juuksed läikivaks.
Silikoonide kahjulikkus või kasulikkus on otseselt seotud nende kvaliteediga. Üldiselt kasutatakse palsamite koostises, vees lahustuvaid silikoone, kuid mõnedes odavates toodetes on sageli kasutatud silikoone, mis jätavad juustele kilekihi, muutes nad elututeks.
Palsamite ülejäänud komponendid taandavad sasisust ja annavad kohevust. Enamus süvahooldavaid vahendeid ja pähe jäetavaid palsameid sisaldavad ka proteiine, mis tungivad korteksisse ja tugevdavad juuksekarva seestpoolt.
Kutiikul koosneb üksteise peal olevatest soomustest, mis terve juukse puhul on  sujuvalt üksteise peal, peegeldades valgust, mille tulemusena tekib mulje läikivast ja tervest juuksest. Kergemad palsamid ja hooldusained siluvad juukse pealmise kihi ja saavutavad samasuguse efekti.

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.

Palsamite tüübid

Kerged palsamid on hooldusvahendid, mille mõjuaeg on väga lühike. Nad sisaldavad niisutajaid, et parandada rabedaid ja kuivi juukseid ning nende ülesanne on tasakaalustada pH taset juustes peale keemilist töötlust. Peale juuste keemilist töötlemist on neid väga hõlbus kasutada, sest nende mõjuaeg on tavaliselt ainult kuni 5 minutit.

Niisutajad on paksemad ja kreemjamad kui kerged palsamid ja nende mõjuaeg on pikem (10 – 20 minutit). Koostisosad sarnanevad kergete palsamitega, kuid need on tugevama toimega, imenduvad sügavamale ja püsivad juustes kauem. Oluline on pikem hoidmise aeg juustes ning samuti võivad nad mõnikord nõuda lisasoojuse kasutamist.
Niisutajate keemilises koostises on ka neljaosalised ammooniumi ühendid, mis tänu oma võimele järjekindlalt kinnituda juukse kiu külge, tagavad vahendi pikaajalisema mõju ja kaitse.

Juuksuri ülesanne on osata hinnata juukseid ja sobitada neile vajalikud hooldusvahendid.

Hooldusvahendeid on saadaval alates lihtsatest kreemjatest juukse loputajatest (rinse), mis aitavad lahti saada juuksepusadest kuni juuksemaskideni, mille ülesandeks on juukse taastamine ja toetamine.

Proteiini sisaldusega palsamid on mõeldud juuste läbimõõdu suurendamiseks ja kohevuse andmiseks. Selliseid palsameid kasutatakse nii juuste süvahoolduseks kui ka soengu sättimise hõlbustamiseks. Neid on olemas mitmesugustes tugevusastmetes ning oluline on juuksuripoolne juuste analüüs enne kasutamist.
Kontsentreeritud proteiinisisaldusega palsamid on loodud juustele tugevuse andmiseks ja lõhenenud otste silumiseks. Sellised palsamid mööduvad kutiikuli kihist ja sisenevad korteksisse, lisades sinna keratiini, mille juuksed on kaotanud. Need palsamid parandavad juuste üldist väljanägemist, tasakaalustavad poorsust ja suurendavad elastsust. Palsamite jäägid, mis ei sisenenud juuksesse, loputatakse veega välja. Kontsentreeritud proteiinisisaldusega palsameid ei ole soovitav kasutada kohe peale juuste keemilist töötlemist, sest nad võivad muuta proteiinsildade kuju, mis on eelnevalt loodud struktuuri püsimuutmise, värvimise vms protseduuri käigus.
Süvahooldavad palsamid on peamiselt tuntud kui juuksemaskid. Sellised palsamid koosnevad kontsentreeritud proteiinidest ja kreemjatest niisutajatest ning neid sobib kasutada siis, kui tasakaal nii proteiinide kui ka niiskuse vahel on kadunud.

Ülejäänud juuksehooldusvahendite hulka kuuluvad:

  • pealepiserdatavad kuumakaitsega vedelikud vältimaks kuumakahjustusi,
  • meditsiinilised peanaha toonikud (vedelikud), mis on mõeldud peanaha süvahoolduseks,
  • peanahka kuivatavad vahendid, mis on mõeldud liigse rasususega peanahale.

Neid kasutatakse peale juuste hooldust ja enne soengu tegemist.

Järgnevas tabelis on näidatud kuidas teatavat tüüpi juuksele valida õiged hooldusvahendid:

Kuvatud pildina. WebGL tugi puudub või deaktiveeritud (Safari). Võimalusel aktiveerige.
JUUKSE TÜÜPPEENIKE JUUSKESKMINEJÄME
SIRGEMahtu andev šampoon Vahend pusade lahti harutamiseks, juhul, kui seda on vaja Proteiini süvahooldusTasakaalustatud pH-ga šampoon Loputusvahend Proteiini süvahooldusNiisutav šampoon Pähejäetav palsam Niisutav ja niiskust andev süvahooldus vahend
LAINELINE LOKKIS
KRÄSSUS		Peene juukse šampoon, Pähejäetav palsam, Proteiini süvahooldus Juuste ja peanaha kaitse enne keemilisi protseduureTasakaalustatud šampoon Pähejäetav palsam Niisutav ja niiskust andev süvahooldusNiisutav šampoon Pähejäetav palsam Proteiine sisaldav ja niisutav süvahooldus
KUIV KAHJUSTATUD 
(keemiline lokk, värv,
föön, päike, kuumad soenguvahendid)		Õrn ja kerge šampoon Kerge, pähejäetav palsam Proteiine sisaldav, niisutav ja taastav süvahooldus vahend Kuumakaitse vahend.Šampoon keemiliselt töödeldud juustele Niisutav palsam Proteiine sisaldav, niisutav ja taastav süvahooldus vahend Kuumakaitse vahend.Sügavalt niisutav šampoon kahjustatud juustele Pähejäetav palsam Sügavalt hooldav palsam või mask
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.14.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Vesi
  • Šampoon
  • Happe baasil ehk igapäevaseks kasutamiseks mõeldud šampoonid
  • Hooldavad ja niisutavad šampoonid
  • Süvahooldavad šampoonid
  • Sügavpuhastavad šampoonid
  • Tasakaalustavad šampoonid
  • Kuivad või puuderšampoonid
  • Värvi lisavad või täiustavad šampoonid
  • Juustelisanditele ja parukatele mõeldud šampoonid
  • Palsam
  • Kerged palsamid
  • Niisutavad palsamid
  • Proteiini sisaldusega palsamid
  • Süvahooldavad palsamid ehk juuksemaskid
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.15 PEA PESEMINE

Enne pea pesemise protseduuri juurde asumist peab juuksur endale selgeks tegema, milline on õige ja ergonoomiline juuksuri asend pesutooli juures, et ei tekiks soovimatuid ja piinavaid füüsilisi probleeme. Jälgima peab, et õlad oleksid alati suunatud taha poole ja kõht tõmmatud sisse. Selline asend väldib ka kliendile otsa kummardumist.

Keemiliselt töödeldud juuste pesemisel tuleb arvestada, et juuksed on tavapärasest kuivemad ja õrnemad ning seepärast peab kasutama õrnatoimelist šampooni. Keemiliselt töödeldud juuksed lähevad kergesti sõlmedesse ja pusadesse, mille peab õrnalt lahti kammima, alustades kuklast ja kindlasti juuste otstest. Palsami  kasutamine on vajalik.

…„Märkasin, et teil on väga kuivad juukseotsad – ma proovin ühte vahendit ja pärast vaatame, kas see mõjus ja tegi olukorra paremaks”…

Selline käitumine on üks parimaid moodusi teeninduse ja müügi arendamisel ilusalongis, kuna tekitab kliendis mitmeid kordi rohkem usaldust, kui müügiriiuli ees toimuv tegevus.

Kuivade šampoonide kasutamine on vajalik siis, kui mingisugusel põhjusel (allergia, seljaprobleemid jm), on tavapärane peapesemine vastunäidustatud. Kuiva šampooni võib kasutada ka enne soengu tegemist kohevuse lisamiseks. Šampoon tuleb piserdada peanahale ja edasi kogu juuksele (jälgides kaasasolevaid instruktsioone) ning koos rasu ja mustusega välja harjata, kasutades naturaalsete harjastega harja. Selline toode sobib eelkõige koduseks kasutamiseks.

Erivajadustega klientide pea pesemine sõltub suuresti kliendi erivajadusest. Mõned ratastoolis olevad kliendid soovitavad oma pead pesta nii, et nad on näoga kraanikausi poole ja kummarduvad ette, samuti saab võimalusel ära kasutada kõrguste reguleerimist. Sageli tulevad sellised kliendid salongi juba puhtaks pestud peaga, kuid vajadusel on võimalik kasutada kuivšampoone. Arvesse peab võtma kliendi soove ja ettepanekuid.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.16 PEANAHA MASSAAŽ

Kaks põhilist eeldust, saavutamaks ja säilitamaks tervet peanahka on puhtus ja naha stimulatsioon. Nii kaua, kui pole olemas toodet, mis on võimeline täitma mõlemad neist ning samas ka lõdvestama klienti, tuleb see töö ära teha juuksuril.
Kõige efektiivsem on teha peamassaaži seeriatena koos juuksehooldus või -ravivahenditega. Probleemse peanaha puhul tuleb eelnevalt kindlasti konsulteerida dermatoloogiga. Mitte kunagi ei tohi masseerida peanahka millel esineb marrastusi.
Peanaha manipuleerimise tehnika. Peanaha manipuleerimiseks või siis mõjutamiseks on olemas mitmesuguseid tehnikaid, mille puhul asetatakse käed juuste alla nii, et sõrmed kogu oma pikkuses, sõrmeotste padjakesed ja peopesad stimuleeriksid lihaseid, närve ja veresooni peanahas ning alustatakse masseerimist.

  1. Lõdvestav liigutus – vasaku käega toetatakse kliendi lõuga, parem käsi asetatakse kolju taha ja pööratakse pead õrnalt. Vahetades käte asukohta ja liigutust korratakse.

2. Siluv liigutus – sõrmeotsad asetatakse mõlemale poole pead, käed libistatakse kindlalt ülespoole liigutades sõrmeotsi nii, et nad kohtuksid pealael. Liigutust korratakse neli korda.

3. Siluv ja pöörlev liigutus – sama nagu eelmine, ainult peale sõrmede libistamist umbes 3cm, muditakse kliendi peanahka õrnade pöörlevate liigutustega.

4. Otsaesise liigutus –vasak käsi asetatakse kuklaosale toetamaks pead, parem käsi, mis on asetatud otsaesisele, liigub aeglaselt ja kindlalt ülespoole peaaegu juuksepiirini, Liigutust korratakse neli korda.

5. Peanaha liigutus – peopesad asetatakse tugevalt vastu peanahka ja seda liigutatakse tõstvate pöörlevate liigutustega. Esialgu on käed kõrvade kohal, hiljem pea eesosas ja siis tagumises osas.

6. Juuksepiiri liigutus – käed asetatakse otsaesisele ja liigutatakse sõrmi tõstvate ja ringjate liigutustega.

7. Peanaha eesosa liigutus – vii käed viiakse 1,5cm kaugusele juuksepiirist ja korratakse eelnevat liigutust.

8. Peanaha tagumise osa liigutus – mõlema käe sõrmed asetatakse pea külgedele, masseerimist alustatakse pöialdega, mis asuvad allpool kõrvu ja liigutakse peanahka mõjutades pea ülemise osa poole. Liigutust korratakse neli korda, liikudes pöialdega ka keskele poole.

9. Kõrvast kõrvani liigutus – vasak käsi asetatakse otsaesisele, peanahka masseeritakse ringjate liigutustega vasakust kõrvast paremani, kasutades peopesa nn kanda.

10. Tagumine liigutus – vasak käsi asetatakse otsaesisele ja seistakse ka kliendist vasakule poole, parem käsi viiakse ringjate liigutustega mööda kaela alumist osa piki õlgu ja tagasi selja poole ning korratakse seda liigutust ka teisel küljel.

11. Õlgade liigutus – mõlemad peopesad asetatakse kliendi kaelale. Ringjate liigutustega, mõjutades lihaseid, liigutakse piki õlgu kuni õlatipuni ja tagasi.

12. Selja liigutus – ringjate liigutustega liigutakse pea ala osast mööda selga all (sõrmede otsad liiguvad kindlalt vastu nahka), alla jõudes tullakse sama teed tagasi

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.17 PEANAHA JA JUUSTE HÄIRED

PEANAHA HÄIRED

Naharakud uuenevad regulaarselt, kuid mõnikord see protsess kiireneb ning moodustuvad rakkude kogumid, mida nimetatakse kõõmaks ehk kliiketendustõveks (pityriasis).
Kõõma esinemine on ebameeldiv nii esteetiliselt kui ka hügieeniliselt.
Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora ei ole tasakaalus. Kõõma tekkepõhjused võivad olla nii organismisisesed kui ka -välised. Esimeste hulka kuuluvad hormonaalsed muutused, loomsete rasvade rikas toit, vereringehäired ja stress, mis kõik võivad muuta rakkude taastootmise füsioloogilist rütmi. Organismiväliste kõõmatekitajate hulka kuuluvad keskkonnasaaste, sobimatud kosmeetikatooted, liiga agressiivsed kosmeetikaprotseduurid, vale hügieen, kuiv õhk ja ka kitsad ning umbsed peakatted. Kõõmal on mitmeid erinevaid vorme/tüüpe – kuiv ja rasune kõõm ning seborroiline dermatiit.

Kuiv kõõm

Kuiva kõõmatüüpi esineb rohkem talvekuudel. Peamiseks sümptomiks on kiskuv, kuiv ja sügelev peanahk. Mida rohkem sügelust kratsimisega leevendatakse, seda rohkem helbeid eraldub. Peale helberohkuse võib pidev peakratsimine muuta juuksed tuhmideks, elututeks ja nõrkadeks, sest nad saavad paratamatult kahjustatud.

Rasune kõõm

Rasuse kõõmaga kaasnevad marrastunud punetavad laigud, sügelemine ja paksemad kollakad peanaha soomused. Tänu suurenenud rasueritusele kleepuvad soomused peanaha ja juuksekarvade külge ning võivad põhjustada ka juuste väljalangemist.

Seborroiline dermatiit

Kuiva ja rasust kõõma võib lugeda seborroilise dermatiidi kergemateks vormideks. Erinevus seisneb selles, et seborroilise dermatiidi puhul moodustavad põletik ja punetus kliinilise pildi ja ketendamist esineb ka kulmude, kõrvade, nina ning muudes piirkondades.
Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Lööbed tekivad periooditi ja tavaliselt ootamatult ning probleem võib kesta aastaid. Haigust on seostatud normaalsel nahal elava pärmseene, Pityrosporum ovale (Malassezia furfur) paljunemisega. Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda ärritavad nahka ja tekitavad põletikku. Seborroilise dermatiidi põhjusteks võivad olla aastaaegade vahetumine, infektsioonid, hormonaalsed muutused, stress, neuroloogilised häired, AIDS ja ravimid.
Imikutel tekib seborroiline dermatiit kuni 6. elukuuni ja esineb harilikult nn titekõõmakujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenlaaukude ja kubeme piirkonnas. Üldjuhul laheneb see seisund iseenesest, kuid seda protsessi on võimalik ka sobilike vahenditega leevendada.

Kõõma ravi

Organism on tervik ja kui kusagil on normist kõrvalekalle, siis võib see avalduda hoopis mujal. Nii on ka kõõm tagajärg mitte põhjus. Kõõma avaldumise iseloom on samuti seotud organismi eripäradega, see tähendab, et ühte ja universaalset ravi välja pakkuda ei ole võimalik. Kõõma raviks tuleb kindlasti kasutada spetsiaalseid ja professionaalseid tooteid ning samuti on iluteenindaja ülesanne kõõmaprobleemiga inimest nõustada ja toetada õige vahendi leidmisel.
Järgevalt kirjeldatakse erinevaid komponente ja nende ülesandeid kõõmavastastes toodetes:
Eeterlikud õlid on toniseerivad, poore avavad ja desinfitseerivad.
Mägiloorberil ja salveil on antiseptiline, poore avav ja desinfitseeriv toime.
Seleendisulfaat on aktiivne kõõmavastane aine farmaatsiatööstuses ning sobib igat liiki kõõma raviks.
Nisuproteiinid kaitsevad, rahustavad ja niisutavad.
Seleeniumsulfiid võib vähendada rakkude paljunemist, kuid pärssida ka pärmseente hulka.
Tsinkpüritioon on antibakteriaalse ja seenevastase toimega.
Salitsüülhape ja glükoolhape aitavad eemaldada ketendust. Kuivuse vältimiseks tuleb kindlasti kasutada palsamit.
Kivisöe tõrv aitab aeglustada naharakkude paljunemist, mistõttu seda kasutatakse nii kõõma, seborroilise nahapõletiku kui psoriaasi ravis. Tõrv võib anda heledatele juustele oranžika varjundi ja tõsta naha tundlikkust päikesele.
Ketokonazool omab tugevaimat seenevastast toimet ja võib aidata ka siis, kui teiste šampoonidega ravi ebaõnnestub.
Teepuuõlil on antiseptilised, antibakteriaalsed ja seenevastased omadused, mistõttu teda lisatakse mitmetesse šampoonidesse. Väga harva võib õli vastu tekkida allergiline reaktsioon. Ükskõik kui raske või kerge kõõmaprobleemiga on tegemist, on alati võimalik seda leevendada ja kontrolli all hoida. Et see õnnestuks, tuleb peale korraliku kosmeetilise vahendi kasutamise teha ka korrektiive elustiilis ja toitumises.

Alati ei ole tegemist kõõmaga!

Kui väljas on külm ja siseruumides küte maksimumi peal, annab nahk märku kuivusest ja seda ka peanaha piirkonnas. Tekkiv ketendus on tavaliselt väiksemahelbeline ja vähem rasusem kui klassikalise kõõma korral.
Psoriaas võib olla väga sarnane seborroilise dermatiidiga. Psoriaasi ketendus on tavaliselt kerge hõbedase läikega, paksem ja püsivama iseloomuga ning naha punetus on intensiivsem. Raskel juhul võivad kaasneda lõhed, veritsus ja valulikkus.
Peaseen on väga nakkav dermatofüütidest põhjustatud seeninfektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem kuni 10-aastastel lastel. Haiguse tekitajateks peetakse peamiselt Trichophyton`i, mis levib kontakti teel inimeselt inimeselt, ja Microsporum`i, mille levitajateks on koerad, kassid ja sama perekonna seened. Seenespoorid võivad säilida mitmeid kuid elusatena juukseharjadel, väljakukkunud haigestunud juustel, käterättidel ja istmetel.
Mõnikord võib tundlikkus teatud juuksehooldustoodetele või juustevärvidele põhjustada peanaha punetust, sügelust ja ketendust. Seda seisundit nimetatakse kontaktdermatiidiks.

Tundlik peanahk

Inimese peanahk võib olla tundlik mitmel põhjusel.
Kõige rohkem põhjustab peanaha tundlikkust saastatud keskkond, samuti ka kuum kütteõhk, kliimaseadmed, ebapiisav juustehooldus pärast nende värvimist või struktuuri püsimuutmist ja UV-kiirgus. Oma osa mängivad ka sisemised mõjutajad nagu stress, ainevahetus- ja hormonaalsed häired ning vitamiinivaegus.
Tundliku peanaha puhul tuleks kasutada hooldusvahendeid, mis mõjuvad rahustavalt, niisutavalt, põletikuvastaselt ning aitavad taastada naha loomulikke kaitsebarjääre.

Peatäid

Inimese peatäi (Pediculus humanus capitis) on verdimev parasiit, kes elab vaid inimese peas, juustega kaetud alal.
Peatäi emasloom on umbes 3mm pikkune helepruun parasiit, kes kinnitab tingud ehk täimunad oma kehanõrega ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge.
Tingud on ovaalsed, kollakasvalged või pruunid ning umbes 1mm pikkused. Ting areneb täiskasvanud peatäiks läbides kolm moondeperioodi:

  • Täimunad kooruvad umbes 8-9 päevaga, tõenäolisemalt arenevad täiskasvanuks peanaha lähedal olevad täimunad. Selle järgi, kui kaugel paiknevad peanahast juuksekarval tingud, võib oletada nakatumise aega. Munast koorub noor täi ehk nümf.
  • Nümf näeb välja nagu täiskasvanud täi, kuid on väiksem. Nümf areneb täiskasvanuks 9-12 päevaga.
  • Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul imeda verd, muidu nad hukkuvad.

Täi eluiga on 40 päeva, selle aja jooksul võib täi anda kuni 300 järglast.

Millal täitõbe kahtlustada ja kuidas täid levivad?
Esmaseks kaebuseks võib olla kukla- ja kõrvataguse nahapiirkonna sügelemine. Lükates juuksed lahku ja vaadates juukseid peanaha lähedal, on näha juuste küljes valkjaid tinge, tavaliselt just kõrvade taga ja kaelal. Peatäidest võib olla tingitud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
Tavaliselt kanduvad peatäid ühelt inimeselt teisele füüsilise pea- või juuksekontakti kaudu, aga ka mütside, sallide, patsikummide, kammide ja harjadega.
Arvamused, et täid tekivad mustusest, hüppavad või lendavad õhus ringi, on ekslikud, sest haigus levib otsese kontakti teel. Samuti ei levita täisid koduloomad.
Täisid on nimetatud ka juuste „akrobaatideks”, sest nad haaravad juuksekarvast kinni konksjateküünistega.
Täid vahetavad peremeest enamasti otseselt pea-pea kontaktil.

JUUSTE HAIGUSED

Hypertrichosis ehk ebanormaalne karvakasv on hormonaalne probleem, mille puhul kasvavad termaalkarvad seal, kus tavaliselt kasvavad velluskarvad (nt vuntsid ja habe naistel). Kosmeetiliselt aitavad epileerimine ja depileerimine.
Trichoptilosis on tehniline termin lõhenenud juuste kohta. Lõhenenud juukseid saab muuta palsamite, õlide jm. Kõige kindlam meetod on lõikamine, mis eemaldab lõhenenud otsad, kuid ei garanteeri, et juuksed uuesti ei lõhene.

Trichorrhexis nodosa ehk sõlmed keset juuksekarva. Juuksed on haprad ja keset juukse tüve tekivad sõlmed. Juuksed katkevad kiiresti ja juukse otsad hoiavad, pärast  katkemist laiali nagu harjal ning hargnevad mööda juukse tüve. Hoolduseks sobivad pehmendajad ja niisutajad.

Monilethrix nimetatakse helmelisi juukseid. Need nn helmed asuvad juukse tüvel ja seal katkevad juuksed kergesti. Hoolduses kasutatakse üldjuhul spetsiaalset palsamit või maski.

Fragilitas crinium on tehniline termin hapratele ja rabedatele juustele. Sellised juuksed võivad katkeda igalt poolt kogu pikkuse ulatuses. Hoolduses kasutatakse üldjuhul spetsiaalset palsamit või maski.

Bambuskarvad ehk trichorrhexis invaginata. Sellistel juuksekarvadel on sõlmed, mis muudavad muidu siledapinnalise karvapauna bambusesarnaseks. Sõlmed koosnevad nn tassi ja palli osast. Sõlme peanaha lähemal olev osa on tassikujuline ja juukseotstepoolne osa pallikujuline. Sellised sõlmed muudavad juuksekarva väga nõrgaks ja kergesti murduvaks.
Bambuskarvade defekt võib kaasneda juuste ületöötlemisega, kuid sagedamini on tegemist kaasasündinud seisundi või mõnest haigusest põhjustatud defektiga, nagu seda on näiteks Nethertoni sündroom, ihtüoos ja atoopia. On täheldatud, et lapsed kasvavad sellest seisundist sageli välja. Üldiselt on ravi puhul esmane vältida juuste ületöötlemist. Kui seisund on seotud mõne eelnimetatud haigusega, toimub ka paranemine sõltuvalt haiguse ravimise käigust.

Mulljuuksed. Uuringud on tõestanud, et seisundit soodustab juuste kuivatamine kuumema fööniga, kui seda on 175ºC ning juuste pidev kontakt tangidega, mis on kuumemad kui 125ºC. Ka keemiline töötlemine võib mõjutada mulljuuste teket. Kui selliseid juukseid fööniga kuivatada, aurustub vesi ning suurendab vakuoolide läbimõõtu, mis ühtlasi kahjustab ka juukse kiudu, muutes juuksed rabedaks ja kergesti murduvaks.

Mulljuukseid ei saa taastada, need tuleb ära lõigata ning kindlasti edaspidi vältida juuste traumeerimist nii kuuma- kui keemilise töötlusega.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.17.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Kuiv kõõm
  • Rasune kõõm
  • Kõõm
  • Seborroiline dermatiit
  • Peaseen
  • Tundlik peanahk
  • Peatäid
  • Hypertrichosis ehk ebanormaalne karvakasv
  • Trichoptilosis ehk lõhenenud juuksed
  • Trichorrhexis nodosa ehk sõlmed keset juuksekarva
  • Monilethrix ehk helmelisi juukseid
  • Fragilitas crinium ehk haprad ja rabedad juuksed
  • Bambuskarvad ehk trichorrhexis invaginata
  • Mulljuuksed
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.18 JUUSTE KAHJUSTUSED

Kõik mis liigub, see ka kulub. Täpselt nii on ka juustega. Peanaha lähedal on juuksestruktuur üldjuhul palju tervem kui juuste otstes. See on nii, sest juuksed on saanud oma elu jooksul mitmesuguseid kahjustusi. Kahjustus tähendab seda, et juukseid kaitsev kutiikul kiht on mingil määral hävinenud.

Tugevalt kahjustatud juukseid pole võimalik taastada muud moodi kui ära lõigates.

Ilmastiku kahjustused

Juustele mõjuvad kahjustavalt nii kuum kui ka külm – nii päike kui ka lumi ja vihm.
Külma ilmaga vereringe aeglustub, juuksed ei saa piisavalt toitaineid, muutuvad nõrgemaks ja tuhmimaks, juukseotsad lõhenevad. 
UVB võib põhjustada juuksesildade fotodegradatsiooni, mille tulemusena muutuvad juuksed kuivaks ja rabedaks.
UVA-kiire põletus tekitab tõsiseid kahjustusi juukse soomusetaolisele pealiskihile ehk kutiikulile. Päike vähendab ka keratiini hulka juustes. Keratiin on oluline proteiin, mis annab juustele tugevuse ja vitaalsuse. Normaalses olukorras moodustab keratiin juukses nn tugimüüri. Kui nüüd mõni kivi murdub või hoopiski ära kaob, kaotab kogu müür oma tugevuse. Tulemuseks on haprad ja kergesti murduvad juuksed, mida on raske hooldada ja millel ei püsi ka juurdelisatavad värvipigmendid. Samuti ei peegelda nad valgust ning näivad elutud ja tuhmid.

Päike vähendab ka niiskust juustes. Normaalne niiskuse hulk juukses on 8%. Päikesepleegitus, blondeerimine ja muud keemilised protseduurid vähendavad niiskuse hulka 2%-ni. Niiskuseta ehk kuivad juuksed on haprad, lõhenenud otstega, elutud ning läiketud.

Niiskus ja külm ilm kahjustavad samuti juukseid. Vesi külmub juuksekarva sees ja paisutab juuksekarva katki. Piltlikult juhtub sama pudelisse jäetud veega – ka pudel läheb katki, kui seal pole paisumiseks ruumi. Juukse puhul soomused paisuvad, et rohkem ruumi tekiks. Samasugune paisutamine toimub ka juuste keemilisel töötlusel. Seega on külmakahjustused samaväärsed keemilise töötluse kahjustustega.

UV-kiired põhjustavad melaniini oksüdeerumist ja värvituks muutumist.

Nahk on elus organ, juuksed seda aga ei ole ja nii ei reageerigi juuksed päikesele nahaga sarnaselt. Nahk nimelt reageerib UV-kiirtele tõstes melaniini hulka nahas. Sellepärast muutub nahk päikese käes pruunimaks, aga juuksed pleegivad heledamaks. Kuna melaniin kaitseb juukseid vabade radikaalide negatiivse mõju eest, siis on juuksed heledamaks muutudes vastuvõtlikumad kõiksugustele kahjustustele.

Mehaanilised kahjustused

Tugev harjamine traumeerib kutiikulkihti. Juukseid kahjustab liiga entusiastlik harjamine ja kammimine ja seda eriti kui juuksed on märjad ja  esineb pusasid ning kõigele lisaks kasutatakse metallist kammi või harja.
Samuti traumeerib juukseid pidev tupeerimine. Eriti, kui seda tehakse ebaprofessionaalselt, kuna tupeerimise käigus liigutakse kutiikuli soomustega vastassuunas. Väga oluline on tupeeringu korrektne välja kammimine ning juuste turgutamine hooldusvahenditega.

Kuumakahjustused

Kõige sagedamini tekivad kuumakahjustused siis, kui kasutatakse liialt kuuma fööni, sirgendajat või lokitange.
Liigse kuumusega eemaldatakse juustest niiskus ning juuksed muutuvad kuivaks ning rabedaks.
Liigne föönikuumus võib juustes oleva vee keema ajada ning nii tekivad juustesse mullid, mis muudavad juuksed kergesti murduvateks.

Hiljuti levis internetis video, kus tütarlaps, suures lokikeeramise hoos, oma kiharad nii ära kõrvetab, et need lokitangide külge jäävad.

Juuksekarv moodustub keratiniseerunud rakkudest, mille struktuuri moodustavad kolme tüüpi sildu. Selleks, et muuta juukse olemust, tuleb mõjutada just neid sildasid.

Vesiniksildasid saab mõjutada temperatuuri ja veega. See on lahendus mõistatusele, miks peab mõnikord soenguid tegema kuumust kasutades ja mõnikord on hea, kui juuksed on niisked. Lõhutud vesiniksillad taastuvad ise, kui juuks kuivab või jahtub, ja siis juba uuel, neile antud kujul. Lihtsalt öeldes, selles videos ei olnud ükski juukses olev vesiniksild enam võimeline taastuma. Ka pinge, mida kasutatakse juuste disainimisel on oluline. Selles videos keerati kahjustatud juuksed ümber tarviku lihtsalt liialt tugevalt. Jah, nii võib küll saada tugevaid lokke, kuid võib ka juukseid kahjustada või siis lihtsalt neist ilma jääda.

Kosmeetilised kahjustused

Kosmeetilised kahjustused tekivad siis, kui juuste värvimiseks, lokkimiseks ja ka hoolduseks valitakse ebasobivad vahendid. Valiku teeb inimene, kes ei oska analüüsida juuste seisukorda. Sellised kahjustused võivad ilmneda nii kohe peale protseduuri kui ka järk-järgult aja jooksul.

Kääri- ja noalõikuse kahjustused

Juukseid on võimalik kahjustada ka lõigates.
Seda ei juhtu, kui juuksuri käärid ja lõikusnuga on hooldatud ja piisavalt teravad. Oluline on professionaalse lõikustehnika ning vahendite käsitlemise tehnika tundmine.

Ületöötlus

Juuksed võivad olla kahjustunud ka siis, kui kasutatakse liiga palju hooldavaid ja viimistlevaid vahendeid. Kui juuste hoolduses kasutada juuksele liialt tugevaid tooteid, siis need koormavad juust ning see muutub elutuks ja ilmetuks.
Juuste ja peanaha analüüsimine enne juuksurisalongis tehtavaid protseduure ja toodete soovitamist on oluline selleks, et mitte juukseid ülekoormata.

Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.18.1 TÄHTSAD MÕISTED

  • Kosmeetilised kahjustused
  • Kääri- ja noalõikuse kahjustused
  • Kuumakahjustused
  • Mehaanilised kahjustused
  • Ilmastiku kahjustused
  • Ületöötlus
Peatükk
2. Juuste ja peanaha hooldamine

2.19 JUUSTE VÄLJALANGEMINE

Kui organism ei suuda mingil põhjusel juuksesibulaid toitainetega varustada, tekib olukord, kus juukseid langeb välja rohkem, kui on tavapärane.

Mis juhtub juustega, kui nad hakkavad välja langema?

Juuksekarv koosneb juuksesibulast ja surnud ning keratiniseerunud rakkudest moodustunud juuksekarvast. Kui juuksesibulas olevate rakkude areng on häiritud, katkeb juuksekarva kasv ning juuksekarv sureb enne oma kasvutsükli lõppu. See ei tähenda, et sellest juuksepesast ei saa enam rohkem juukseid kasvada, kuid uus juuksekarv tekib alles siis, kui eelnev kasvutsükkel on läbi saanud. Seega on osa juuksekarvade pesasid – enne uute juuksekarvade teket – tühjad, mille tulemusena jääb pealagi juustest hõredamaks.
Täielik kiilaspäisus võib tekkida juuste kasvu tagavate juuksekarva pesade ummistumise tagajärjel ning siis ei teki kogu peanahal uusi juukseid. Tegelikkuses juhtub aga harva, et kõik karvanääpsud lakkavad toimimast.

Miks hakkavad juuksed välja langema?

Juuste väljalangemise põhjuseid on palju.

  • 3-4 kuud pärast rasket haigust või suurt operatsiooni võib hakata palju juukseid korraga välja langema. Oluline on meeles pidada, et juuste väljalangemine on seotud sellega, mis on organismis juba toimunud.
  • Juuste väljalangemist põhjustavate faktorite hulka kuuluvad hormonaalsed probleemid, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning suguhormoonide tasakaalu häire. Hormonaalne tasakaal on ka põhjuseks, miks mõnedel naistel juuksed peale sünnitust välja langevad.
  • Ravimitest võivad juuste väljalangemist soodustada näiteks verevedeldajad, podagraravimid, suured annused A-vitamiini, rasestumisvastased tabletid, antidepressandid ja ravimid, mida kasutatakse keemiaravis, samuti ka mõni infektsioon.
  • Juuste väljalangemine võib anda märku ka mõnest organismi üldhaigusest nagu näiteks luupus või diabeet.
  • Juukseid mõjutab ka organismi rauapuudus ning biotiini, B12 vitamiini, tsingi ja foolhappe puudus. Suurenenud juustekao korral on soovitatav uurida vere rauasisaldust ja üldist verepilti, kilpnäärme- ja suguhormoone, teatud vitamiine ja verevalke ning haigustest välistada luupus ja diabeet.

Kas juuste väljalangemine on seotud aastaaegadega?

Kevadel ja sügisel võib juuste väljalangemine suureneda.
Kevadel on juuste väljalangemise peamisteks süüdlasteks vähene päike ja vitamiinide puudus – sügisel aga möödunud suve liigne päike ja kuumus. Juuksed küll vajavad väga D-vitamiini, mida annab meile päike, kuid siingi kehtib reegel, mille puhul liiga suur doos mõjub kahjulikult.

Mida kujutab endast alopeetsia?

Alopeetsia esimesed tüüpilised sümptomid on väikesed kiilad laigud. Mõne aja pärast võib neid tühimikke olla juba mitu. Need kiilad laigud peas ning habemepiirkonnas võivad olla mitmesugused, kuid kõige levinumalt on nad ümmarguse või ovaalse kujuga. Selliseid laike võib esineda kõigis keha piirkondades, kus on karvad. Kui tühimiku servast tõmmates eraldub karvu, viitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole. Sageli taandub see probleem iseenesest umbes ühe aasta jooksul.
Alopeetsiat on kolme tüüpi:
Koldeline alopeetsia (ld.k. Alopecia areata) on selle seisundi kõige levinum vorm. Pähe tekivad ümarad, erineva suuruse ja kujuga kiilad laigud, mis võivad vahetevahel kaduda ja siis taas tagasi ilmuda. Koldeline alopeetsia võib aja jooksul muutuda Alopecia totalis´ksja ka Alopecia universalis`ks. Esimese puhul langevad välja kõik peas olevad juuksed ning teise puhul kaovad kõik kehal olevad karvad.
Miks selline seisund tekib, on siiani veel mõistatus. On leitud seos geneetikaga, samuti on esinenud kaasasündinud alopeetsiat ning ühe tegurina võib nimetada ka stressi. Üks levinenum arvamus on, et immuunsüsteemi rakud püüavad hävitada juuksekarvu, pidades neid võõraks allergeeniks. Miks nad seda teevad, seda siiski öelda ei osata.

Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia on päriliku iseloomuga sagedasemaid juuste hõrenemise või kadumise põhjuseid, eeskätt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel.

Telogen effluvium ehk pikenenud juuste puhkefaas või ühtlane juuste hõrenemine on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stressiseisundiga, nagu üldhaigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jm.

Laiguline juuksetusehk Alopecia areatat esineb umbes 1% inimestel. Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks võib sageli ägeneda.

ALOPEETSIA ESINEMINE MEESTEL JA NAISTEL

Igal juuksekarval on väike karvatõstjalihas, mis kinnitub juuksekarva ja -juure ümber olevale sidekoele. Trihholoogi sõnul murdub juuksekarv krambiga sarnase kokkutõmbe tagajärjel, mille tekkepõhjus on teadmata. See tähendab, et juuksejuure ümber olev sidekude pigistab juuksekarva katki või kahjustab seda nii tugevalt, et juus murdub hiljem näiteks töötlemise käigus. Sageli kaasneb ka peanaha valulikkus või pinges tunne. Pärast kokkutõmmet ei pruugi juuksekadu kohe väliselt näha olla. Juuksed võivad välja kukkuda edasise juuksehoolduse käigus, mille tõttu tekivad peanahale ümmargused juusteta laigud.
„Tühja ala ümbruses võib märgata nn juuksetüükaid, mida eksikombel peetakse uuteks juusteks. Mikroskoobiga uurides aga selgub, et tüüka ladva tüveosas puudub pigment. See näitab, et juus ei saa toitaineid korralikult kätte, mistõttu mingil hetkel tulevad ära ka need väikesed juuksed ning laiguline ala laieneb veelgi”, ütleb juukseuurija.
Sageli on sellise seisundiga inimesel kõikvõimalikud proovid ja analüüsid korras ning tihti keeldutakse seda ka haiguseks nimetama.
Peale tavapärast stressiseisundit on pakutud ka, et juuksejuurtesse võib olla kogunenud rohkelt kaltsiumi, mis takistab toitainete imendumist (seda on võimalik tuvastada juuksejuureuuringus mikroskoobi abil), mistõttu juuksed muutuvad nõrgemaks.
Uuringud on näidanud, et laiguline juuksekadu esineb sageli tarkadel, intelligentsetel ja tundlikel inimestel, kes on loomult vastutustundlikud ning kes hoiavad oma tundeid ja läbielamisi pigem endas, kui näitavad neid välja. Seetõttu võib keha hakata reageerima nende enda vastu.
Tihti lohutatakse, et selline seisund on mööduv, kuid pole harvad ka olukorrad, kus kiilad laigud peas vahel kaovad ja siis siiski tagasi tulevad. On ka juhtumeid, kus inimene põdes laigulist alopeetsiat, mis taastus, kuid millele paari aasta pärast järgnes seisundi raskem vorm ning kadusid nii juuksed kui ka kõik muud karvad kehal.
Tõsi, mõningast edu on siiski saavutatud kortikosteroidide kasutamisega. Kõige parem efekt on saavutatud kortikosteroidide süstimisega. Samas ei ole võimalik tagada, et see mõjub. On olemas ka raviv kreem, kuid see ei suuda siseneda nahka nii sügavale, et mõjutada juuksejuuri. Suukaudsete vahendite miinuseks peetakse aga mõju olemasolu ainult tarvitamise perioodil.
Kirjandusse on paisatud uuringuid, mis mõne ravimi suhtes on saavutanud häid tulemusi, kuid üldjuhul puudub usaldusväärsus. Seda juba põhjusel, et seisund võib iseenesest taastuda ning pole võimalik olnud kindlaks teha, kas taastumine oli iseeneslik või mõne medikamendiga seotud.
Alopeetsiaga kaasnevad ka muud ebameeldivused. Esiteks võib kiilas peanahk saada kergesti päikesepõletuse. Ninakarvade puudusega kaasneb heinapalaviku ja muude allergiate oht. Ripsmete puudumine muudab aga silmad tundlikuks ja vastuvõtlikuks. Probleeme võib olla ka küüntega, sest keratiinist moodustuvad nii juuksed kui ka küüned. Kuna see seisund mõjutab väga suures osas ka inimese välimust, siis võib kaasneda ka ärevushäire, sotsiaalfoobia, ehk kartus viibida kohtades, kus on palju inimesi või kus muul moel võib liigset tähelepanu saada, ning loomulikult võib selline seisund kaasa tuua ka depressiooni.

Telesaate juht Gail Porter tegi oma kiilanemisest 2005. aastal eraldi dokumentaalprojekti. Ta keeldus kategooriliselt kandmast parukat, et rohkem teadvustada selle probleemi olemasolu.

Näitlejanna Neve Campbell puutus alopeetsiaga kokku, kui ta oli 23 aastane. Tema seostab seda eraeluliste pingetega. Nimelt oli tal käsil lahutus, ületöötamine surus nurka ning lisaks kõigele muule tuli hakkama saada jälitajaga.

Ameerika jalgapllivõistkonna Chicago Cubs endine juht Mike Quade haigestus alopeetsiasse kolmeaastaselt. Ta on öelnud, et just spordiga tegelemine aitas tal leida sõpru ja saada nö ühiskonna poolt aktsepteerituks.

Matt Lucas, tuntud briti komöödianäitleja, hakkas alopeetsiaga koos elama juba kuueaastaselt. Ka temal on alopeetsia vorm, kus kehal ei ole ühtegi karva. Ometigi ei sega see tal kirjutada üliandekaid komöödiastsenaariumeid ja ka näitlejatööd tegemast.

Näitleja Christopher Reeve elu koos alopeetsiaga algas, kui ta oli kuueteistkümneaastane. Oma raamatus kirjeldab ta värvikalt, kuidas ta erinevalt juukseid kammides püüdis kiilaid kohti varjata. 1978. aastal, kui mees sai kuulsaks tänu Supermani osatäitmisele, läbis ta iga kolme kuu tagant steroidisüstide kuuri.

NBA korvpallur Charlie Villanueva, kellel alopeetsia sümptomid ilmnesid, kui mees oli kolmeteistkümneaastane, on osalenud teleprojektis, kus ta külastas sama seisundiga inimesi. Charlie Villanueva, Matt Lucas ja Mike Quade põevad kõik alopeetsia kõige raskemat vormi. See tähendab, et peale juuste on kadunud ka kulmud, ripsmed ja ülejäänud kehakarvad.

USA võrkpallikoondise mängijad ajasid end 1992. aastal kiilaks, et avaldada toetust ja austust Bob Samuelsonile, mängijale, kes on sunnitud elama koos alopeetsiaga.