TULETA MEELDE! FolliikulKeratiniseerunud rakkudest moodustunud kiud pea piirkonnas (... More ehk juuksenääps on nagu tuub või tasku peanahas, kus sees asub juukse juur. Juuksenääps ulatub epidermisest (marrasknahk) dermisesse (pärisnahk), kus ta ümbritseb juuksenäsaVäike koonusekujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu a... More.
Juuksetüvel on kolm kihti: kutiikul, korteksJuuksekarva keskmine kiht ehk kiudkiht, mis moodustab 90% ko... More ja medullaJuuksekarva keskel olev torujas õõs Medulla A tubular cavi... More.
Juuste pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More on 5,5 ehk happeline.
Juukseid töödeldakse vahenditega, mille pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More on aluseline.
Pärast protseduure on hädavajalik taastada juuste happeline pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More.
pH
Alused ja happed on teineteise vastandid, moodustades skaala kaks otsa, kus pH1 tähistab kõige happelisemat ja pH14 kõige aluselisemat.
pH7 on neutraalne – selle pH-ga ained ei ole alused ega happed.
HapeTavaliselt söövitav vedelik, mille pH on alla 7, vastupidi... More on aine, mis kergesti reageerides loovutab teistele ainetele vesinikioone. Alused aga liidavad neid ioone.
Inimese kõige happelisem nahapiirkond on peanahk (4,5 – 5,5), millele järgneb rinnak (5,1 – 5,5) ja peopesad (6,2 – 6,5). Naha kõige aluselisemaks kohaks on kaenlaalused. Naha vananedes muutub naha pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More aluselisemaks.
Juuste pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More on 5,5 ehk happeline
Keemilised vahendid, millega juukseid töödeldakse, peavad olema aluselise pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More – ga, et tagada juuste paisumine ehk pundumine. Pärast protseduure on hädavajalik taastada juuste pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More.
Mida aluselisem on vesi seda karedam ja tugevam ta on ning seda rohkem ta kuivatab juust, muudab ta hapraks ja poorseks ning tuhmistab värvitud juukseid.
Pärast pesemist ja aluselise vee kasutamist, muutub peanahk aluselisemaks. Palsam, mille pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More on vahemikus 2-7, aitab taastada normaalset peanaha ja juuste pH-d.
Inimese keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More tase ei ole neutraalne või kergelt happeline.
Juuksekarva koostis
Juuksed koosnevad proteiinidest ehk valkudest, mis moodustuvad ja saavad alguse juuksenääpsu sees olevatest rakkudest. Sealt saab alguse ka juuksetüvik. Seda rakkude valmimise protsessi kutsutakse keratinisatsiooniks. Selleks ajaks, kui juuksetüvik väljub peanahast on rakud täielikult keratiniseerunud. Juus koosneb nüüd keratiniseerunud proteiinirakkudest. Need rakud ei ole elavad.
Juuksed koosnevad umbes 91% ulatuses keratiinist.
KeratiinUmbes 14 protsenti juustest moodustab keratiin, mis neid toi... More koosneb pikkadest aminohapete ahelatest, mis omakorda on moodustunud sellistest elementidest nagu süsinik(C), hapnik(O), vesinik(H), lämmastik(N) ja väävel(S). Need viis elementi on ka põhilised, mida on leitud nahas ja küüntes ning neid kutsutakse COHNS-i elementideks. Tabelis on näidatud COHNS-i elementide jaotumine normaalses juukses.
| ELEMENTKunstilise terviku põhikomponent või osa; disaini põhiosa... More | OSAKAAL NORMAALSES JUUKSES |
| Süsinik | 51% /49,6% |
| Hapnik | 21% /23,2% |
| Vesinik | 6% /6.4% |
| Lämmastik | 17% /16,8% |
| Väävel | 5% /4,0% |
Juuksekarva koostis
TULETA MEELDE! KorteksJuuksekarva keskmine kiht ehk kiudkiht, mis moodustab 90% ko... More ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab 90% kogu juukse massist. Juuste muutmised: märgamine: värvimine, struktuuri püsimuutmine, kuumtöötlus on kõik protsessid, mis toimuvad korteksis.
Juuksesillad/sidemed hoiavad juuksekarva koos ja määravad ära selle kuju. Piltlikult öeldes on juuksesillad/sidemed need, mis ei lase juuksel laiali laguneda. Juuksesillad/sidemed asuvad korteksis.
Juuksekarvas olevad sillad/sidemed on kui redelid, mis koosnevad kahest vertikaalsest talast ja mitmest horisontaalsest pulgast. Sillad on redeli pulgad (astmed), mille asetus ja asetuse muutmine määrab ära juukse kuju, sidemed on need redeli osad, kuhu sillad saavad kinnituda.
Kogu see keemiline redel on omakorda keeratud spiraalseks. Joonisel on kujutatud spriaalseks keerdunud polüpeptiidahelad ning vesinik-, väävel- ja soolasildade ühendus nendes.
Vesiniksillad on füüsilised küljesillad, mida saab kergesti lõhkuda vee ja kuumaga. Üksikult on need sillad väga nõrgad ja sellepärast peab neid olema hulgi. Kuna neid on väga palju, siis vastutavad nad 1/3 osas juukse üldtugevuse eest. Vesiniksillad annavad 100 % juukse elastsusest ja 35% juukse tugevusest.
Vesiniksillad lõhutakse soengu tegemise käigus, lisades juustele vett ehk tehes need märjaks. Andes juustele uue kuju, neid fööni või rullidega kuivatades, vesiniksillad taastatakse, kuid nad asuvad nüüd uutes kohtades
Soolasilladon füüsilised sillad, mis annavad 35 % juuksekarva tugevusest ja 50% elastsusest ning mida mõjutab juuksekarva pHHappelisuse ja aluselisuse (leeliselisuse) mõõtühik pH A ... More – väärtuse muutmine.
Soolasildadele avaldavad mõju tugevalt aluselised või happelised lahused.
Väävelsillad seovad väävli aatomid kahe naabruses oleva aminohappe (cysteine) omaga.
Vesinik- ja soolasildadega võrreldes on neid juustes peaaegu poole vähem ja neid ei saa muuta vee ja kuuma abil.
Väävelsillad asetsevad vertikaalselt juustes olevate hapete ja polüpeptiidide ahela vahel. Tänu sellisele positsioonile vastutavad need sillad juuste sitkuse ja kulumise eest. Ristuvad väävelsillad on juukses sagedased, mis teevad võimalikuks näiteks struktuuri püsimuutmise.
Väävelsildu saab lõhkuda juukse struktuuri püsimuutmisega ning parandada neutraliseerimisega ehk kinnitamisega.
Tabelis on näidatud erinevate sildade asukoht juukses, tugevus ning protsessid, mis neid lõhuvad ja taastavad.