Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5. SISSEJUHATUS

Mood on kord lokke soosinud ja siis need jälle maha kandnud. Kuid miks on mõnel inimesel juuksed loomulikult lokkis ja teisel mitte?Millised on normaalsed juuksed – lokkis või sirged?
Lokkis juukseid on vahel nimetatud ka haigeteks juusteks, kuid see liigitamine viitab arusaamale, et kõik, mis ei ole tavaline, on haige. Tegelikkuses määrab juukse oleku ehk juuksetüübi peamiselt geneetika.

Kuigi on väidetud, et erinevat tüüpi juukseid võib esineda iga rassi puhul, kuuluvad afrojuuksed rohkem Aafrika juurtega inimesele kui europiidse rassi esindajale.
Kõikidel juustel, ükskõik, mis päritolu nad esindavad, on sama struktuur. Naha sees asub keeruline miniorgan, mida nimetatakse juukse folliikuliks ja millest sõltub juuksekarva olemus.
See, kas juuksed on lokkis või sirged, sõltub folliikuli kujust. Ümmargune folliikul (küljed on võrdsed) loob sirgeid juukseid, ovaalse kujuga (küljed ei ole tasakaalus) aga lokkis juukseid.

Miks aga juuste olemus mõnikord iseenesest muutub – lokkis juustest saavad sirged ja vastupidi – on siiani teadlastel välja selgitamata.
Õpikeskkonna peatükis „Juuste struktuuri püsimuutmine“ tutvustatakse juuksestruktuuri püsimuutmisel toimuvaid protsesse juuksekarvas ja õpetatakse samm-sammult tegema keemilist lokki.

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5. Tuleta meelde!

Kordumine, vaheldumine ja kulgemine.
Juuksekarva ehitus ja keemiline koostis.

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5. KORDAMISKÜSIMUSED

  1. Nimeta juukse osad nii naha sees kui ka väljaspool?
  2. Millistest osadest koosneb juuksejuur?
  3. Millistest osadest koosneb juuksetüvi?
  4. Kirjelda juuste ja proteiinide seost.
  5. Mida nimetatakse keratinisatsiooniks?
  6. Mida nimetatakse keratiniseerunud proteiiniks?
  7. Millised keemilised elemendid on juukses esindatud ja kuidas nad seal asetsevad?
  8. Kirjelda, kuidas on aminohapped juukses omavahel ühendatud.
  9. Kirjelda erinevate keemiliste sildade ülesannet juustes.
Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5.1 JUUSTE STRUKTUUR

Valgud ehk proteiinid on looduse üheks põhiliseks ehitusmaterjaliks. Valgud koosnevad aminohapete molekulidest, mis on otsiti liitunud ja moodustavad pikki valkude ahelaid.
Ka juuksed koosnevad valkudest, nende valkude ahelad on kas korrapärase spiraalse vormiga või siis korrapäratult keerdunud vormiga.
Mõlemad valkude esinemise vormid on stabiilsed tänu mitmesugustele seesmistele sidemetele ehk sildadele molekulide vahel. Sillad ja sidemed pole üks ja seesama. Kui kujutada ette, et juukse sees on aminohapete ahelad nagu redelid, siis sillad on redeli pulgad (astmed), mille asetus ja asetuse muutmine määrab ära juukse kuju, sidemed on need redeli osad, kuhu sillad saavad kinnituda. Tegemist on selle osaga juukses, millest algab juukse tervis. 

Osa sildadest on tundlikud vee suhtes ja nõrgenevad, kui juuksed saavad märjaks, mistõttu valguspiraalid hõrenevad ja juuksed näivad kasvavat pikemaks. Kui juuksed kuivavad, siis niiskuse suhtes tundlikud sillad ühinevad taas ja tihendavad valguspiraale uuesti, lühendades sellega juuste pikkust.
Juuksekarv moodustub keratiniseerunud rakkudest, mille struktuur koosneb kolme tüüpi sildadest. Selleks, et muuta juukse olemust, tuleb mõjutada just neid sildasid.

Mitte kõik aminohapped valgu spiraalses ahelas ei ole ühed ja samad. Mõned aminohapped sisaldavad väävlit. Nendel juhtudel, kui väävlit sisaldavad aminohapped asetsevad üksteise lähedal, moodustavad nad omavahel väävel- ehk disulfiidsillad.
Juuste struktuuri püsimuutmise käigus keeratakse juuksed lokirullide ümber ja, lokivedeliku pealekandmisel rullidele, lõhutakse väävelsillad keemiliselt. Rullikeeramise käigus satuvad mõned väävlit sisaldavad aminohapped üksteisele lähemale – need moodustavadki neutraliseerimise käigus uusi keemilisi sildasid. Moodustunud uued väävelsillad annavad juustele uuenenud ja püsiva vormi.

Vesiniksildasid saab mõjutada temperatuuri ja veega. Seepärast peab soenguid tehes kuumust kasutama.
Kui juus kuivab või jahtub, taastuvad vesiniksillad uue – neile antud kujuga

Kolmandat tüüpi sildasid/sidemeid, mida kutsutakse soolasildadeks, saab mõjutada juuste pH taseme muutmisega.

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5.2 JUUKSED KUI TÖÖTLEMISE OBJEKT

Kahte ühesugust juuksekarva pole olemas ning isegi piki sama karva varieerub tema seisund ja struktuur.

On palju faktoreid, mis mõjutavad juuste seisundit:

  • šampooniga pesemine,
  • fööniga või käterätikuga kuivatamine,
  • igapäevane kammimine ja harjamine,
  • soengute tegemine ja juukselakkide kasutamine,
  • keemilised protsessid: värvimine, blondeerimine ja juuksestruktuuri püsimuutmine.

Lisaks sellele mõjuvad juustele veel mitmesugused keskkonnategurid nagu:

  • päikesekiirgus,
  • soolane vesi,
  • talvised külmakraadid.

Juuksed kasvavad ca 1 – 1,5 cm kuus. Seega, mida pikem juus, seda kauem on ta allunud mitmesuguste välistegurite toimele. Juuksed kaotavad umbes poole juuksejuurtel olnud väliskihi soomustest ajaks, mil nad jõuavad otsteni. (Juuste väliskiht muutub poorsemaks otste poole ja kutiikuli kihi struktuur muutub järjest hõredamaks).Juuksur kui professionaal peab valima nii sobiva töötlusviisi kui õiged tooted, et tagada juuste heaolu ja tasakaal.

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5.2 TÄHTSAD MÕISTED

  • Juukse olek ehk juuksetüüp
  • Geneetika
  • Juuksestruktuur
  • Folliikul
  • Proteiinid
  • Seesmised sidemed ehk sillad/sidemed molekulide vahel
  • Kolme tüüpi sillad
  • Väävel- ehk disulfiidsillad
  • Aminohapped
  • Neutraliseerimine
  • Vesiniksillad
  • Soolasillad
  • pH
Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

HARJUTUS 5.1

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5.3 JUUSTE STRUKTUURI PÜSIMUUTMISEL KASUTATAVATE AINETE KEEMILINE KOOSTIS

pH

pH on happeliste ja aluseliste lahuste kontsentratsiooni väljendav suurus. Aluselised lahused sisaldavad kõrgemas kontsentratsioonis OH¯ ioone – happelised lahused sisaldavad suuremas kontsentratsioonis H+ ioone. Lahus on neutraalne, kui H+ ja OH¯ ioonide kontsentratsioon on võrdne. (pH väärtus on siis 7.)
Hapete puhul ulatuvad pH väärtused Ph1 – 7, aluste puhul aga pH7 – 14. Kõrge kontsentratsiooniga happed (pH1 – 3) ja kõrge kontsentratsiooniga alused (pH12 – 14) kutsuvad juustes esile tugevaid ja pöördumatuid kahjustusi.

Lokivedelikud jagunevad pH väärtuse järgi:

Lokivedeliku tüüppH väärtusAmmoniaagi toime
Tugevalt aluseline lokivedelik sobib ainult jämedate ja lokkimise suhtes resistentsete juuste lokkimiseks9,2 – 9,6Aluselisus sõltub suurest ammoniaagi sisaldusest, mis aurustub kergesti. Kutsub esile juuste pundumise ja põhjustab lokivedeliku iseloomuliku lõhna.
Mõõdukalt aluseline lokivedelik sobib keskmisele ja peenemat tüüpi, samas ka värvitud juuksele7,4 – 8,5Ammoniaagi kontsentratsioon väiksem. Nõrgem keemiline aktiivsus ja juuste pundumist esilekutsuv toime.
Happeline lokivedelik sobib peenele ja ka poorsele, samas ka värvitud ja kuni 30% triibutatud juuksele6 – 7Ei sisalda ammoniaaki. Ei põhjusta juuste keemilist pundumist.

Poorsete juuste kutiikuli kiht on vähem tihedalt pakitud ning sisaldab oma väliskihis mikroskoopilisi lõhesid ehk mikrolõhesid.

Poorsed juuksed vajavad vähem avamist või ei vaja seda üldse, selleks, et lokivedelik saaks tungida juukse sisse.

Vee lisamine lokivedelikule lahjendab selle toimeaineid ja põhjustab tema toime nõrgenemise, kuid mõjutab väga vähe tema pH-d.

Aluseline lokivedelik jääb ikka aluseliseks, ükskõik kui palju seda ka ei lahjendata!

Lokivedelike koostisosad

Lokivedelike koostisosad on:

Pundumist põhjustavad ainedAmmoniaak – sisaldub aluselistes lokivedelikes. Võimaldab lokivedeliku teistel komponentidel tungida juuksesse.
Redutseerivad
ehk taandavad ained
Ammoonium tioglükolaat (ammonium thiogycolate)– sisaldub aluselistes lokivedelikes. Vastutab valguahelate väävelsildade lõhkumise eest juukses.
Glütserüülmonotioglükolaat (glyceryl monothioglycolate) – sisaldub happelistes lokivedelikes (moodustub lokivedeliku kahe komponendi segamisel vahetult enne kasutamist).
Hooldusained
Vees lahustumatud (segatakse emulgaatori abil, et takistada eraldumist lokivedelikus)
Õlid, rasvad, vahad – aitavad kaitsta juukseid ja vähendavad keemiliste ainete kahjustavat toimet. Parandavad juuste seisundit.
Märgavad ainedDetergendid – emulgeerivad õli ja vett ning vähendavad vee pindpinevust (hõlbustavad lokivedeliku imbumist juuksesse).
VärvainedAinult lokivedelikule tooni andmiseks, siis on raskem lokivedelikke teiste vedelikega segamini ajada.
VesiLokivedeliku peamine komponent. Ei tohi sisaldada mineraalaineid ja soolasid.

Lokivedeliku toimeaeg ja lokkimise tulemus

Lokivedeliku mõjul toimub juukse struktuuri püsimuutmine.

  • Kui vedeliku toimeaeg on liiga lühike, siis ei jõua keemilised protsessid areneda lõpuni.
    Tulemus: lokk jääb nõrk, lõtv
  • Optimaalse toimeaja ületamine annab samuti soovimatu lokkimistulemuse, kuna keemiline protsess on arenenud liiga kaugele ja lokk lõtvub.
    Tulemus: ei teki ilusat kiharat, juus on töödeldud, kuid sirge

Lokivedeliku optimaalne toimeaeg on kirjas toote pakendile lisatud instruktsioonis.
Toimeaega võib lühendada juhul, kui kasutada täiendavat soojendamist.

Neutraliseerijad

Peale seda, kui valguahela väävelsillad on lõhutud, muutub juuste struktuur lõdvaks. Juuste keeramine lokirullide ümber tekitab juustes potentsiaalselt uue struktuuri, mis muutub püsivaks vaid siis, kui seda fikseerivad uued väävelsillad – sellist keemilist protsessi nim neutraliseerimiseks, mis on oma olemuselt oksüdatiivne protsess ehk elektronide loovutamise protsess.

JOONIS

Neutraliseerijad on mõõdukalt happelise pH väärtusega. Oksüdatiivse protsessi käigus ammoniaagi jäägid neutraliseeritakse ja juuste pundumine väheneb, mille tulemusena tõmbuvad juuksed veidi kokku.

Neutraliseerijates sisalduvad ained:

H2O2 ehk vesinikperoksiid (1,2-1,5%)Neutraliseerimise käigus eraldub H2O2 lagunemisel hapnik, mis tekitab juustes uusi väävelsildasid ja seob taandava aine jäägid. Taandav aine inaktiveerub.
Hooldavad ainedParandavad juuste kammitavust ja tasandavad välispinda.
Niisutavad ainedAitavad hooldavatel ainetel tungida juustesse.
H2O2 stabilisaatoridTakistavad oksüdeerimise jätkumist ja juuste värvi helestumist peale neutraliseerimise lõppu.

Neutraliseerimine toimub vastavalt toote pakendile lisatud instruktsioonidele.

Lokkimisjärgne töötlus juuste keratiini tugevdamiseks

Keratiiniks nimetatakse teatud valgu tüüpi, mida leidub juustes ja mis on nende struktuuri aluseks. Keemiline keratiini struktuuri muutmine, mis toimub juuste struktuuri püsimuutmise käigus, ei ole vaba negatiivsetest mõjudest juuksele. Vahetult peale lokkimist vajab keratiin teatud määral aega, et juuste struktuur taastaks stabiilse seisundi.
Lokkimisega võib kaasneda juuste elastsuse vähenemine, juuste allumatus soengu kujundamisel, läike kadumine ja värvi helestumine.
Nendel põhjustel on oluline kasutada sobivat järeltöötlust selleks, et viia juuksed tagasi endisesse seisundisse.
Juukse struktuuri püsimuutmise käigus nõrgendab ammoniaak keratiini ja taandavad ained lõdvestavad struktuuri. Sobiv järeltöötlemise vahend neutraliseerib ammoniaagi ja taandavate ainete jäägid, samuti deaktiviseerib vesinikperoksiidi jäägid, mis võivad muidu kutsuda esile juuste värvi kontrollimatu pleegitumise. Järeltöötlusaine pidurdab juuste pundumise ja aitab neil tagasi kokku tõmbuda oma esialgsesse seisundisse.
Järeltöötlusaine sisaldab valgusarnaseid aineid, mis on võimelised tungima juustesse ja täitma neid mikrolõhesid, mis võisid tekkida keemilise lokkimise käigus. Samaaegselt tugevdab ta üldist keratiini struktuuri ja kindlustab seega lokkide parema püsimise.

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

HARJUTUS 5.2

Peatükk
5. Püsilokkide tegemine

5.4 ETTEVALMISTUS JUUSTE KEEMILISEKS LOKKIMISEKS

Lokitulemust mõjutavad faktorid

Ühtlase ja terve lokkimistulemuse saavutamiseks on tarvis tähelepanu pöörata mitmetele olulistele faktoritele:

  • Määratleda juuste seisund ja tugevus.
    Juuste seisund näitab, kas tegu on töötlemata või töödeldud juustega (värvitud, blondeeritud, triibutatud või struktuuri püsimuutmise jääkidega juustega).
    Juukseid võib nende tugevuse alusel liigitada peenteks, normaalseteks ja tugevateks.
  • Lokkimistulemus sõltub suures osas juuste rullidele keeramise korrektsusest ja rullide õigest paigutamisest.
  • Lokkimispreparaadi valik tuleb teha konsultatsiooni ja vaatluse põhjal. Õigeid valikuid aitab teha konsultatsioonilehe/diagnoosilehe täitmine.
    Erisuguse seisundi ja tugevusega juuste jaoks on olemas spetsiaalsed lokkimise vahendid, mis erinevad peamiselt toimeainete kontsentratsiooni poolest.
  • Lokkimise juures on tähtis, et rullidele keeratud juuksed saaksid lokivedelikuga ühtlaselt niisutatud.
    Lokkimise käigus lisasoojuse kasutamise korral tuleb toimeaega lühendada, sest soojus kiirendab keemiliste reaktsioonide kulgu.

Konsultatsiooni ja diagnoosi leht

Lokkimisel vajaminevad tarvikud

KLIENDIKATE
  • ŠAMPOON
  • JUUSTE JA PEANAHA KAITSE (eeltöötlusained)
  • LOKIVEDELIK JA NEUTRALISEERIJA
  • JUUKSEPALSAM
  • JUUKSEMASK
  • LOKI JÄRELTÖÖTLUSEMULSIOON