Juuksur on loov isik, kelle töö on luua uusi trende juuste lõikamise ja värvimise ning soengute kujundamise kaudu.
Loominguline juuksur näeb originaalseid, huvitavaid, mõnikord ka tavapäratuid seoseid ja saab sellest inspiratsiooni. Uute ideede aluseks on tihti pealtnäha seosetud asjad – seega, mida enam seoseid me luua oskame, seda rohkem tekib meil uusi ideid.
Loomingulises protsessis aitavad inimest tema meeleelundid, millega vastu võtta teavet meid ümbritsevast maailmast. Juuksur kasutab oma loomingulises töös tõenäoliselt kõige enam nägemismeelt. Loomine algab kujutlemisega ja lõppeb teostamisega. Võib öelda, et pool loomingust on idee ehk kujutlus ja teine pool selle teoks tegemine.
Loomingulises töös ei ole piire, kuid on mõned abistavad reeglid ja kokkulepped. Õpikeskkonna peatükis „Juuksuri loomingulise töö alused“ õpid vaatlema meid ümbritsevat uue nurga alt, seostama seda juuksekunstiga ning kasutama saadud teadmisi järgmiste peatükkide läbimisel ja uute ideede teostamisel.

Punkt on kompositsiooni algvorm. Punktil puudub pikkus, laius, sügavus ja suund, mistõttu ta on staatiline. Kui paigutada tühjale taustale üks punkt siis mõjub see keskpunktina.

.

Kui tühjal pinnal on kaks punkti, siis ühendab inimene alateadlikud need jooneks.

Kolmes punktis näeb enamus inimesi tavaliselt kolmnurka ja neljas ruutu.

Joon võib olla lühike või pikk, pidev või katkendlik, sirge või kõver.
Joon mõjub kas staatilise või dünaamilisena.
Joonte tihedus annab pindadele heleduse ja tiheduse. Punktidest ja joontest võib moodustada lugematul arvul erinevaid kompositsioone.
Joonte paigutus, nende pikkus, jämedus ja suund vallandavad vaatajas erinevaid emotsioone.

---

Vertikaalsed jooned

Vertikaalseid jooni vaadates on neis teatud määral pinget ja ka veidi liikumist.

Soovitud mulje või emotsiooni tekkimiseks valitakse joontele sobiv laius ja kaugus teineteisest.

• 

• 

---

Diagonaalsed jooned

Diagonaalsed jooned on aktiivsed ja dünaamilised.
Fotodel on liikumatud objektid, kuid nad loovad siiski mulje liikumisest.
Diagonaalsed jooned on kompositsioonis kõige suurema mõjuga.

• 

• 

Diagonaalsete joonte puhul on oluline nende kaldenurk.
Juuksur kasutab oma töös kõige enam 0-90 kraadi all tõmmatud diagonaalseid jooni.

• 

• 

Mida suurem on diagonaalse joone tõusunurk, seda energilisem ja liikuvam mulje luuakse.
Fotol oleval trepil on palju massiivseid horisontaalseid jooni, mis peaks jätma mulje paigalseisust ja vaikelust, kuid selles hoolimata hakkab silma kerge diagonaalne käsipuu.
Trepp on kindlalt paigal, kuid vaadates tekib ikkagi tunne liikumisest ja seda tänu domineerivale diagonaalsele käsipuule.

---

Alakaar ja ülakaar

Kaarjate joontega saab lisada vaataja silma jaoks sügavust ja kõrgust.
Kaarjad jooned väljendavad samuti liikumist, kuid neid kasutades on võimalik saavutada pehmemaid kompositsioone.
Kaarjate joonte abil saab luua mulje õhulisusest ja kergusest.

---

Kontuurjoon

Jooned mis asetsevad kujundite servadel on kontuurjooned.
Kontuurjooned võivad olla selgelt välja joonistatud või kujutletavad.

Juuksur kasutab oma töös palju erinevaid jaotusjooni, mis on olulise tähtsusega, kuna nende abil on võimalik teostada erinevaid juukselõikusi, värvitöötlusi ning kujundada soenguid.
Vastavalt sellele, milliste joonte abil tehakse jaotused, saadakse ka tulemus. Seetõttu on alati oluline läbi mõelda, kas soovitud tulemus saavutatakse horisontaalsete, vertikaalsete, diagonaalsete või kaarjate joonte abil.
Vastavalt sellele, kuhu on soov suunata vaataja tähelepanu, paigutatakse keskpunktiks ehk fookuseks soengukaunistus, lisatakse värviline salk või muudetakse juuste pikkust.
Lisaks sellele, et juustesse saab tõmmata erinevaid jaotusjooni, on iga juuksekarv iseseisev joon.

Kasutades ära teadmisi joonte mõjust vaatajale, on võimalik juustest luua erinevaid emotsioone tekitavaid kompositsioone.

---

Pind

Erinevaid jooni ühendades on võimalik luua erinevaid kujusid, millel on pikkus ja laius.
Juuksur kasutab sageli abivahendina erinevaid jooniseid ja pilte, mille abil kliendi soovi välja selgitada ja oma tööd teostada. Oluline on osata pildil nähtavat väikesemõõdulist kuju kujutleda reaalses suuruses.

• 

• 

Lisaks pikkusele ja laiusele on vormil ka sügavus.
Juuksur peab, oma töö õnnestumiseks, oskama näha või kujutleda pilte ka kolmemõõtmelistena. Ilma selle oskuseta on peaaegu võimatu lõigata juukselõikuseid fotode põhjal.

• 

• 

Nii palju kui on inimesi on ka erinevaid näokujusid, kuid teatud tunnuste järgi on neid siiski võimalik liigitada.
Kliendi näokuju määramiseks on kasulik näokujude liigitamist eelnevalt iseseisvalt harjutada.
Tüüpilisemad näokujud on:

• ÜMAR
• OVAALNE
• SÜDAMEKUJULINE
• TEEMANDIKUJULINE
• RISTKÜLIKUKUJULINE
• RUUDUKUJULINE
• KOLMNURKNE
• TAGURPIDI KOLMNURGA KUJULINE

Ideaalseks peetakse tavaliselt ovaalset näokuju. Kõiki teisi näokujusid püütakse juukselõikuste ja soengute abil muuta võimalikult ideaalilähedaseks.

Lisaks oskusele vaadelda näokujusid on juuksuril oma töös vaja arvestada ka kliendi kehatüübiga.
Juukselõikust ja soengut teostades saavutatakse parim võimalik tulemus siis, kui arvestatakse inimese kui kogu tervikuga.
Kliendi keha ja näokuju õigesti määratledes saab juukselõikuse ja soengu abil muuta terviku proportsioone täiuslikumaks.

Tüüpilisemad kehakujud on:

• LIIVAKELLAKUJULINE
• PIRNIKUJULINE
• KOLMNURKNE
• RISTKÜLIKUKUJULINE
• RUUDUKUJULINE
• ÜMMARGUNE – ÕUNAKUJULINE

---

---

Pirnikujuline

Kolmnurkne

Ristküliku kujuline

Ruudukujuline

Ümmargune – õunakujuline

Esemete kuju on lihtne määrata nende kontuurjoone järgi. Kui kindlat kontuurjoont ei ole, siis on võimalik mõttes ühendada eseme serval olevad üksikud punktid ja tõmmata kontuurjoonJuukselõikuse äär Outline Haircut edge Контур ст... More.
Juukselõikuse kuju saab samuti määrata selle välimise kontuuri järgi.

Ümar kuju
Ühtlane järguline juukselõikus

Kandiline kuju
Massiivne juukselõikus

Kolmnurkne kuju
Gradueeritud juukselõikus

Sobita kujund ja juukselõikus

Juuksuri töös on kujunduselementideks vorm, pinnatekstuur ja värv.
Kujunduselemente kasutades on võimalik muuta kliendi välimust.
Juuksur, kes kasutab oma töös kujunduselemente, peab, lisaks eelpool kirjeldatud reeglite järgimisele, olema ka loov.
Loominguliseks teostuseks on hea ammutada inspiratsiooni meid ümbritsevast maailmast, kus on lõputult näiteid nii värvi, vormi kui pinnatekstuuri kohta.
Kõige lihtsam viis ümbruse mõistmiseks on võrdlemine ja seoste loomine.
Järgnevalt vaadeldakse ja luuakse seoseid, mida juuksur saab kasutada oma igapäevases töös.

Pinnatekstuur

Pinnatekstuur saab olla kas tasane või ebatasane.
Juuste loomulikku pinnatekstuuri on võimalik kujundada soovikohaselt kas ajutiselt või püsivalt.
Ajutiselt on võimalik juuste pinnatekstuuri muuta sirgeks või lokiliseks kuumtöötlustega, kasutades selleks vajaminevaid tööriistu.
Püsivalt saab juuste pinnatekstuuri muuta neid lokkides ja sirgendades, kasutades selleks ette nähtud keemilisi aineid.
Pinnatekstuuri muutmise erinevaid võimalusi tutvustavad põhjalikult juuste struktuuri püsimuutmise ja soengukujundamise peatükid.

Tasane pinnatekstuur

• 

• 

Tasase pinnatekstuuriga juuksed on sirged, siledad ja kogu juuste pealmise pinna ulatuses ei ole järgulisust, lokke või laineid.
Tasane pinnatekstuur on iseloomulik just massiivsetele juukselõikustele.

Ebatasane pinnatekstuur

Ebatasane pinnatekstuur võib olla vastavalt juuste töötlemisviisile kas lokkis, järguline või laineline.

• 

• 

Värv

Meid ümbritsev maailm on värvikirev ja inspireeriv. Värviküllusest on ideid ammutanud maalikunstnikud ja moekunstnikud, arhitektid ja heliloojad.
Juuksuri igapäevases töös on suur osakaal juuste värvimisel. Inimesed värvivad juukseid erinevatel põhjustel, peamine neist on aga soov saada kaunimaks.
Hea juuksur selgitab välja missugused on kliendi värvieelistused ja oskab jagada omapoolseid soovitusi parima tulemuse saavutamiseks.
Sageli toob klient värvidest rääkides näiteid loodusest. Mõni soovib liivakarva blonde, teine jällegi laavakivi värvi musti juukseid. Erinevad inimesed seostavad värvitoone erinevate esemete ja objektidega. Selliste erinevuste tõttu annavad inimesed värvidele ka nimetusi.
Värvi tajumine sõltub ka paljudest muudest tingimustest, nagu valgus , taust, inimese meeleolu, kokkupuude värvide kasutamisega jm. Seega on värvidel palju subjektiivseid omadusi just inimeste erinevustest lähtuvalt.
Omadused, mida inimesed tajuvad värvi puhul erinevalt on:

• kergus
• raskus
• soojus
• külmus
• tumedus/heledus
• värvi nimetus

Värviring

1) Vaata pilti ja mõtle, kas see on soe või külm ja kas sellel pildil olev sinine võiks olla meresinine? Kui ei, siis mõtle, missugune võiks olla meresinine?

2) Mõlemal fotol on palju rohelist ja kollast tooni, mida üldjuhul peetakse soojadeks toonideks. Pööra tähelepanu valgusele ja teistele värvidele.
Vaata pilte ja mõtle, milline neist tundub sooja ja milline külma koloriidiga ja miks?
Vaata ka piltidel olevat muru ja mõtle, kummal fotol on see sinu arvates nn mururoheline?

• 

• 

3) Kõikidel piltidel on kujutatud üks ja sama juuksevärv, kuid see on seatud erinevat värvi taustadele. Jälgi ja kirjelda, kuidas erinev taust seda muudab?

• 

• 

• 

•