3. Loomingulise töö alused – Lehekülg 2 – Juuksuritöö alusõppe õpikeskkond

Kompositsioon valmib komponentide koostamise, ühendamise, liitmise ja sidumise teel. Põhjalikult läbi mõeldud ja teostatud kompositsioonilt pole midagi ära võtta ega juurde lisada.
Juuksur loob kompositsiooni juukseid värvides, lõigates ja pinnatekstuuri kujundades.
Täiusliku kompositsiooni saavutamiseks töötab juuksur kõigi kolme kujunduselemendiga:

Juukselõikuse abil on võimalik anda kliendi juustele sobivaim kuju vastavalt tema näo- ja keha proportsioonidele
Juuksevärviga saab värskendada kliendi välimust, tõsta esile tema juukselõikuse iseloomu ja varjata vananemise ilminguid
Muutes kliendi juuste pinnatekstuuri, on võimalik pakkuda kliendile erinevaid võimalusi soengu mitmekesistamiseks ja vaheldust selle kandmisel.

Kujunduspõhimõtetele tuginedes ning kujunduselemente muutes ja erinevaid kompositsioone kasutades, on võimalik luua tervikut. Tervikut saab muuta siis, kui muudetakse selle ühte või mitut osa.

Professionaalne juuksur võtab oma igapäevases töös aluseks neli kujunduspõhimõtet – kordumise, vaheldumise, kulgemise ja kontrasti. Inspiratsiooni neid põhimõtteid kasutada ammutab juuksur ümbritsevast keskkonnast.
Kompositsioon jaguneb:

Dünaamiline kompositsioon ehk liikumist edasiandev kompositsioon.
Staatiline kompositsioon (väljendab paigalseisu).
Fookus ehk kompositsiooni kese.

Kordumine ehk jäljendamine

Kordumist iseloomustab iga järgneva detaili kordamine ehk eelmise detaili jäljendamine.
Kordumise kogu ala ulatuses ei toimu muutuseid värvis, vormis või pinnatekstuuris. Kogu ala on ühevärviline, sama pinnatekstuuriga ning iga järgnev vorm kordab eelmist.
Ühel alal võib korduda üks või mitu kujunduselementi.

**Värvi kordumine** – kõik küpsised on sama tooni
**Vormi kordumine** – kõik küpsised on ühesuguse kujuga.

**Värvi ja pinnatekstuuri kordumine** –muna on täies ulatuses valge ja tema pind ei muutu, vaid on ühtlaselt sile.

**Vormi kordumine** – kõik õisikud on sama kujuga ja kõik õied ühes õisikus on sama kujuga.
**Värvi kordumine** – kõik õied ja õisikud on ühesuguse värviga.

Kõik juuksed on ühte värvi ehk **värv kordub**
**Pinnatekstuuri kordumine** – kõik juuksed on sirged ehk **tasase pinnatekstuuriga**.

Juukse **pinnatekstuur kordub**, sest on kogu soengu ulatuses **tasane**.

Juukse **pinnatekstuur kordub**, sest on kogu soengu ulatuses **ebatasane**.

Kõik juuksekarvad on ühepikkused ehk tegemist on **kordumisega**.
Ühtlane järguline juukselõikus.

Kulgemine ehk sujuv üleminek

Kulgemisele ehk sujuvale üleminekule on iseloomulik, et kõik detailid on küll sarnased, kuid muutused toimuvad sujuvalt nende vormis, pinnatekstuuris ja värvis.
Värv muutub sujuvalt ühest toonist teiseks, heledamast tumedamaks või vastupidi.
Vorm kasvab sujuvalt lühemast pikemaks, suuremast väiksemaks, laiemast kitsamaks või vastupidi.
Pinnatekstuur muutub sujuvalt tasasest ebatasaseks või vastupidi.

**Vormi kulgemine** – puu läheb sujuvalt alt üles kitsamaks.
**Värvi kulgemine** – sinine muutub sujuvalt oranžikaks.

**Värvi kulgemine** – helelillast kollakas-roosani.

**Tekstuuri kulgemine** – vee pind muutub sujuvalt tasasest ebatasasemaks.

**Vormi kulgemine** – laiemast kitsamaks.

**Vormi kulgemine** – suuremast väiksemaks.

**Vormi kulgemine** – mägi läheb sujuvalt alt üles kitsamaks.

**Vormi kulgemine** – laiemast kitsamaks ja kitsamast laiemaks.

Juuksepikkuse sujuv üleminek lühemast pikemaks ehk **kulgemine**.
Gradueeritud juukselõikus.

Juuste **värv kulgeb** tumedamast heledamaks – toimub sujuv üleminek ühelt värvilt teisele.

Kergelt **laines** juuksed **kulgevad** ülevalt alla **lokilisteks**.

Kontrast

Kontrast on kahe tugevasti erineva omaduse kõrvutamine.
Kontrast võib olla hele – tume, soe – külm, tasane – ebatasane, läikiv – matt, pikk – lühike, paks – õhuke, ümar – kandiline jne.

**Vormi kontrast** – üksik ümar detail sirgjooneliste juures.

**Pinnatekstuuri kontrast** – veepind on tasane ja maapind on ebatasane.

Pool soengu **pinnatekstuurist** on tasane ja teine pool **kontrastselt** ebatasane.

Heleda ja tumeda juuksevärvi **kontrast**.

Juuksekarv koosneb juuksesibulast ning surnud- ja keratiniseerunud rakkudest. Juuksekarva moodustumine toimub karva juureosas asetsevas karvanääpsus, mille põhjas olevas juuksesibulas toimub juukse kasv.
Kasvuks vajalikud ained saab juuksesibulPaunakujuline struktuur, mis moodustab alumise osa juuksejuu... More enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Algul on tulevase karva rakud diferentseerumata, ümarad ja pehmed, kuid juuksejuurt mööda edasi liikudes hakkab neis moodustuma keratiinUmbes 14 protsenti juustest moodustab keratiin, mis neid toi... More, mis muudab nad kõvaks ning rakud surevad.
Umbes seal, kus rasunäärme juha avaneb juuksejuurde, on rakud saanud lõpliku väljanägemise ning paigutunud juuksele iseloomulikus vormis.
Juuksekarva nähtav osa, karvatüvik, moodustub surnud keratiniseerunud rakkudest. Juuksekarva ainsat elavat osa, juuksejuurt, toidab vereringe.

Esimesed karvanääpsud tekivad lootel pealael, kulmude piirkonnas ja huulte nahal, kus neid täheldatakse juba kolmandal raseduskuul. Esialgu paiknevad need hõredalt, kuid aja jooksul nende arv suureneb ja neid ilmub järk-järgult ka teistesse piirkondadesse. Sündimise momendiks on karvanääpsude arv juba lõplikult välja kujunenud, kuid muutused nääpsude ehituses ja talitluses kestavad veel kaua.