| VÄRVI LIIK | VÄRVI TOIME |
| ToonijaPool- või poolpüsivärvivalem, mida kantakse niisketele ju... More, ajutine juuksevärvJuuksevärv, mis püsib ainult järgmise juuksepesuni Tempor... More (i.k. toner) | Saab lisada huvitavaid toone ja neutraliseerida olemasolevat värvi, kerge kasutada ja kerge maha pestes eemaldada |
| KergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku... (i.k. demi-permanent colour) | Saab anda juurde värvi ja muuta tooni oma tumeduse skaalal või tumedamaks, toonib üle heledad salgud |
| Poolpüsivärv (i.k. semi-permanent colour) | Muudab värvi ja on võimalik ka väike helestamine, saab mõjutada halle juukseid |
| Püsivärv (i.k. permanent colour) | Saab värvida heledamaks ja katta täielikult halle juukseid, aga ka tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi. |
Toonijaid kasutatakse siis, kui soovitakse lisada juustele ajutist lisatooni või kui soovitakse neutraliseerida soovimatut värvitooni. Näiteks kasutatakse sinakat toonivat šampooni, et kõrvaldada blondidelt juustelt soovimatu kollane alatoon.
Pihustite jm kujul olevaid toonijaid ehk ajutisi värve saab kasutada ka ühekordseks tooni muutmiseks. Sellisel juhul jäävad pigmendid juuksekarva peale kattekihina, mis varjab ära juukse püsipigmendi.
Kergvärv (i.k. demi-permanent) sobib kasutamiseks siis, kui ei soovita juukseid värvida heledamaks ning ei ole vaja täielikult katta halle juukseid. Kasutatakse ka eelnevalt püsivärviga värvitud juuste ülevärvimisel. Kui juuksed on juba püsivärviga värvitud, siis ei ole vaja nende kutiikulkihti rohkem avada. Pigmendi elavamaks muutmiseks on juustele tervislikum, kui neid toonitakse üle kergvärviga.
Mõnikord katab kergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku... ka halle juukseid, kuid seda juhul, kui hall juuksekarv on väga poorne või väga peenikese struktuuriga. Tavaliselt ei garanteeri see 100% katvust.
Sageli kantakse kergvärvSelle värvi molekul on väiksem kui toonijatel ja suurem ku... värskelt pestud niisketele juustele, sest vesi on juba juuksekarva paisutades avanud kutiikulkihi ja värv saab siseneda juuksesse. Kergvärve segatakse õrnatoimelise aktivaatoriga.
Poolpüsivärvidega (i.k. semi-permanent)saab juukseid muuta 0,5 -1 tooni heledamaks. Samuti saab mõjutada halle juukseid, kuid see ei garanteeri 100% katvust. Värvi segamisel võib kasutada kasutada nii õrna- kui ka veidi tugevamatoimelist aktivaatorit.
Püsivärvidega saab juukseid värvida heledamaks ning katta 100% ulatuses halle juukseid, aga ka värvida tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi.
Püsivärvide segamisel kasutatakse aktivaatorit, tänu millele värv avab juukse kutiikulkihi ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad.
Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaakLeeliseline aine, mis aitab kaasa juuksevärvi molekulide ju... More Valem: NH3, on see asendatud mõne teise leeliselise ainega, sest miski peab avama juukse soomuse. Kui ammoniaagi asemel kasutatakse amiine (nt metüülamiin, etüülmetüülamiin, trimetüülamiin), pole juukse seisukorrast vaadatuna olulist vahet, kas juuksevärv sisaldab ammoniaaki või on ammoniaagivaba juuksevärv. Siin hakkavad rolli mängima värvi teised omadused ja juuksuri professionaalsus.
Kõige levinumad ammoniaagi aseained juuksevärvides on:
- monoetanolamiin (MEA) Valem: C2H7NO. Etanolamiinid käituvad juuksevärvis sarnaselt ammoniaagiga – nad avavad juukse soomuse, aga suudavad juukse soomust avada võimalikult vähe ja seega on juuksekarva kahjustus minimaalsem ning ei kaasne ammoniaagile omast lõhna.
Etanolamiini ei ole nii kerge juustest eemaldada kui ammoniaaki, mis täidab oma ülesande kiirelt ning siis haihtub juuksest. Etanolamiinid nii kiiresti juuksest ei lahku ning kui neid korralikult välja ei pesta, mõjutavad nad juukseid ka peale värvimist.
Nimetus – püsivärv – tähendab, et värvi kunstlikud pigmendid mõjutavad juukse loomulikke pigmente korteksi kihis. Püsivärv ei tähenda aga seda, et värv püsib juustes kauem – põhiline erinevus kergvärvidest on see, et püsivärvidega värvitud juus kasvab välja (võib aja jooksul muutuda tuhmimaks, sest osad värvipigmendid ka kuluvad välja), kergvärvi puhul eemaldub värvipigment järkjärgult. Värvi püsimisaeg on mõlemal juhul sama. Kui valida püsivärv lihtsalt sellepärast, et see tundub intensiivsem ja püsib kauem, kahjustataks tegelikult lihtsalt juukseid ning varsti on kutiikulkiht juba nii avatud, et ükski pigment enam püsima ei jää.
Näide:
- Klient: „Soovin, et mu tumedad juuksed oleksid kastanpruuni tooni.
Juuksur: „Kasutan Teie juuste värvimiseks kergvärvi, mis annab soovitud tooni, kuid ei muuda tumedusastet ja ei koorma liialt juukseid.“ - Klient: „Soovin värvida välja kasvanud osa heledamaks ning anda juurde sära juba värvitud juustele.“
Juuksur: „Juurte ehk järelkasvu ehk välja kasvanud osa värvimiseks kasutan heledat juuksevärvi ning 9% aktivaatorit, sest juukseid on vaja muuta kolm astet heledamaks. Eelnevalt värvitud osale kannan kergvärvi, et anda juurde soovitud värvipigmente.“ - Klient: „Olen pikalt värvinud oma juukseid kergvärviga mustaks. Nüüd sooviks aga blondiks saada.“
Juuksur: „Värviga pole võimalik teist värvi heledamaks värvida ja seda olenemata sellest, kas tegu on kerg- või püsivärviga. Selleks, et saada lahti juukses olevatest kunstlikest pigmentidest ja helestada juust rohkem kui 4 astet, tuleb neid blondeerida.“