Värviruudul on 2 tooni, mille kokku segamisel tekib 1 uus toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More. Leia see toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More 1 tooniga värviruutude hulgast ning libista õige värvikombinatsiooni peale.
NB! 2 tooniga värviruudule libista peale 1 tooniga värviruut
Juuste värvimine on üks levinumaid teenuseid juuksurisalongis.
Selleks, et juuksevärvi valik ja värvimise protseduur hästi õnnestuks, peab juuksur kui professionaal perfektselt tundma värviteooria aluseid. See on vundament, kuhu praktilisi kogemusi lisades saab juuksur üles ehitada oma teadmistepagasi.
Erinevatel firmadel on erinevad värvimise kasutusjuhendid, kuid ühelgi neist ei ole oma isiklikku värviteooriat. Juuste värvimisel kasutatav värviteooria põhineb üldisel värviteoorial, mida kasutavad ka maali- ja grimmikunstnikud jne. Juuksur, kes tunneb juuste värvimise teooria aluseid, suudab kergesti omandada erinevate kaubamärkide juhendeid.
Peatükis „Juuste värvimine“ on välja toodud üldised värviteooria alused, mida peab juuksur teadma enne, kui ta asub juuste värvimise teenust osutama.
Juuksekarv koosneb kolmest kihist. Nendeks kihtideks on: kutiikul, korteksJuuksekarva keskmine kiht ehk kiudkiht, mis moodustab 90% ko... More ja medullaJuuksekarva keskel olev torujas õõs Medulla A tubular cavi... More.
Kutiikul koosneb 6-10 kihist soomusekujulistest rakkudest, mis kaitsevad seesmisi kihte.
Kutiikuli kiht on pigmendivaba ja tal puudub värv. Juuste värv on nähtav seetõttu, et kutiikul on läbipaistev.
Pisikesed värvipigmendi osakesed asuvad korteksis.
KorteksJuuksekarva keskmine kiht ehk kiudkiht, mis moodustab 90% ko... More moodustab 80% juuste mahust ja koosneb pikkadest ja niiditaolistest rakkudest, mis moodustavad mikrofibrillide kimpe ning, mis omakorda on põimunud makrofibrillide gruppideks.
Korteksi kiududest kiht annab juustele nende elastsuse ja tugevuse.
MedullaJuuksekarva keskel olev torujas õõs Medulla A tubular cavi... More on juuste tsentraalne osa ja koosneb peamiselt väikestest õhukotikestest. See kiht ei ole juustes mitte alati esindatud ja tema funktsioon ei ole päris selge.
Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks.
Juustes leidub kahte liiki pigmenti:
Vastavalt sellele, kuidas need kaks melaniini liiki on omavahel segunenud, tekib juustele omane värvitoon.
Blondid juuksed sisaldavad vähem eumelaniini ja rohkem pheomelaniini – tumedad juuksed seevastu rohkem eumelaniini ja vähem pheomelaniini. Kõik vahepealsed toonid tulenevad erinevatest variatsioonidest kahe melaniini segunemisel.
Valgus moodustab prismat läbides spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus ühe tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse värviring.
Värviringis on ühel pool ülekaalus sinised ja tema lähitoonid – teisel pool oranž ja tema lähitoonid. Sinine assotsieerub külma merega, oranž kõrvetava päikesega – siit tulenebki värvide jaotamine soojadeks ja külmadeks toonideks. Kõige soojemaks loetakse oranžikaskollast, kõige külmemaks lillakassinist.
Värviringis on kolm põhivärvi ehk primaarvärvi: KOLLANE, PUNANE, SININE.
Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse seguvärvid ehk kõrvalvärvid ehk sekundaarvärvidVärv, mis saadakse kahe põhivärvi võrdsetes osades kokku... More: Punane + kollane = oranž
Kollane + sinine = roheline
Punane + sinine = violetne
Kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või primaarvärv ja sekundaarvärv, siis saadakse tertsiaalvärv.
TertsiaalvärvidSaadakse, kui segada omavahel kaks sekundaarvärvi või prim... More on näiteks:
punakas-oranž(punane+oranž),
kollakas-oranž(kollane+oranž),
kollakas-roheline(kollane+roheline),
sinakas-roheline(sinine+roheline),
sinakas-lilla (sinine+ lilla),
punakas-lilla (punane+lilla).
PEEGELDUMINE JA VALGUS
Kiirguste liike on lõputult palju, aga ainult väike osa neist on meile nähtavad valgustena.
Kui lahutada valge valgus üksikuteks komponentideks, lastes ta läbi prisma, võib näha vikerkaare värve – violetset, sinist, rohelist, kollast, oranži ja punast.
Igale värvusele vastab talle iseloomulik lainepikkus.
Kui mingi pind peegeldab värvust täielikult, siis näeb vaataja seda valgena.
Kui pind neelab valgust täielikult, siis näeb vaataja seda mustana (valgus puudub).
Kui pind peegeldab ainult teatud lainepikkusega valgust, siis näeme seda punasena.
Toone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetatakse vastandvärvideks. Juhul, kui soovitakse ühe tooni osakaalu juustes vähendada, tuleb seda teha tema vastandvärvi abil. Näiteks roheka tooni vältimiseks tuleb lisada värvile natuke punast ning liigse kollase saab ära võtta lilla tooni abil.
Primaarvärvide vastandvärvidToone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetata... More on:
Värvide segamisel on tähtis, millises koguses mingit värvitooni segus kasutatakse. Ühe värvuse koguse suurendamisel muutub ka lõpptulemus.
Kui segada primaarvärve (kollane, punane, sinine) võrdsetes kogustes ja võrdse kontsentratsiooniga, saab tulemuseks neutraalse halli tooni.
Pruunid ja hallid toonid värvuste kettal puuduvad, kuid neid annab luua kolme primaarvärvuse segamisega erinevates proportsioonides.
Blonde toone saab kolme põhivärvi segamisel, kus domineerivaks on kollane.
Pruune toone saab segades kolme põhivärvi, kus domineerivaks on punane.
Värviringi ei kuulu AKROMAATILISED VÄRVID ehk must, valge ja hall.
Vastandvärvide harjutus.
VastandvärvidToone, mis asetsevad värviringis üksteise vastas, nimetata... More neutraliseerivad soovimatu tooni.
Libista värviruudu peale valge joonega värviruut, millel olev toonTermin, mida kasutatakse sooja, külma või neutraalse värv... More neutraliseerib värviruudul oleva värvitooni. Õige vastuse korral jääb valge triibuga ruut värviruudu peale.
Harjutust on soovitav teha arvutis.
