Õpetajale

Klienditenindus

Selles peatükis on välja toodud ka Tarbijaameti nõuded teenuse osutamiseks ning lisaks ka peatükk “Juuksurikeel“.

Parim kliendinõustamine toimub neid reegleid järgides ja küsides nii õelda õigeid küsimusi. See tähendab, et ei ole vaja küsida küsimusi selleks, et neid peab küsima, igal küsimusel peab olema eesmärk

Kas värvime ka? Millist tooni sa oma juukseid soovid värvida?

Kuidas lõikame? Kuidas soengut muudame/värskendame?

Teiseks saab selle õpematerjali baasil läbi viia juuksurikeele harjutusi, et õpilane õpiks looma kliendiga ladusat suhet.

Juuste ja peanaha hooldamine

Selles peatükis võib esineda sõna ravi, mis tegelikult ei ole õige, sest juuksurid ei ravi, seda teevad ainult arstid. Juuksur peab oskama nõustada klienti juukseid puudutavatel teemadel ning ära tundma, kas peanaha seisukorda saab leevendada või tuleb klient edasi arsti juurde saata.

Näiteid arutelu harjutustestest:

  • Klient kurdab, et korra aastas on tal kõik kohad juukseid täis. Millest see tuleneb, kuidas nõustad?
  • Kliendi juuksed lähevad tema sõnul kiirelt rasuseks. Pesta tuleb lausa ülepäeva. Millest see tuleneb, kuidas nõustad?
  • Kliendi juuksed kipuvad kiiresti katkema, kuid on siledada ja ei lähe kahusse. Mida oleks vaja juustele juurde anda, millega neid turgutada?
  • Kliendi juuksed on kahused ja karedada, samas nad ei katke ja juukseotsad on terved. Mida oleks vaja juustele juurde anda, millega neid turgutada?

Loomingulise töö alused

Peatüki eesmärgiks on õpetada vormitunnetust ja sobitada see soenguvormide tunnetuse, ära tundmise ja määramisega. Soovitav on luua õpiku harjutuste näitel lisaharjutusi kujude ja proportsioonide määramiseks. All olevat värviharjutust saab kasutada ka värvitunnis. Aluseks on värviring, kus ühel pool on soojad toonid ja teisel külmad toonid.

Kas pildil domineerivad soojad või külmad toonid

 Juuste lõikamine

Selles õpikus on peatükid seatud nii, et õpet on võimalik alustada kammimise suunast, käte asendist jms ning lõpetades juukselõikuse vormiga. Õppur, kes saab aru lõikusjoontest: ühepikkune, gradueerritud, kihiline/järguline, saab hakata analüüsima juukselõikusi ja kirjeldama neid nn juuksurite keeles. Uute peatükkide hulgas on ka juukselõikusjoonise loomine. Materjali saab kasutada nii tunnis räägitu illustreerimiseks kui ka õpilaste kaasamisel materjalide loomisse. Näiteks saab õppe siduda digiõppega ning teha tunnis juukselõikuste animatsioone. Lisaks saab sellist tegevust seostada ka turundusega. Sellised animatsioonid sotsmeedias on pilkupüüdvad ja haaravad tähelepanu.

Õpikule on lisatud ka aruteluülesandeid, mille eesmärgiks on pakkuda õpilastele võimalus lähende teemal teise nurga alt, kuid samu põhimõtteid järgides. Aruteluküsimused sobiad nii rühmatööks tunnis, iseseisvaks tööks, ettekande tegemiseks ning samuti soenguajaloo uurimustööks.

Ülesanneteks on välja pakutud teemad ja piltmaterjal, mida saab kasutada:

  • Milliseid soengustiile need soengud esindavad – arutle, kui palju leiad neis tänapäeva trende ja kui palju on neis esindatud trende ajaloost
  • Milline on nende lõikuste kuju ja vorm
  • Millistele näokujudele need soengud sobivad ja millistele ei sobi
  • Milliseid tehnikaid on kasutatud nende soengute lõikamisel
  • Milline oleks töövõtete järjekord nede lõikuste teostamisel
  • Tee iga soengu kohta lõikusjoonis

Uues barberosas on teema jagatud vastavalt eksamil hinnatavatele kompetentsidele: kääri-kammi töö, masina-kammi töö jne. Samuti on lisatud aruteluülesanded, mis annavad võimaluse laiendada praktilist õpet tuues sisse moajaloo teema ja meestelõikuste stiilid ning kultuurilised eripärad.

Näidisülesanded grupi- ja iseseisvakstööks

  • Leia viis populaarset meestesoengut läbi aegade ning kirjelda, kuidas on need teostatud
  • Kuidas on jaotatud soeng sõja – ja mereväes US näitel
  • Parukad ja meestemood
  • Kiilaks ajamine kui osa meestesoengutest.
  • Ühiskonnaareng ja meestesoengute muutused erinevatel ajastutel.
  • Rahvalikud soengute nimetused ja nende tõlge juuksurikeelde (kuidas tehniliselt teostada, juukselõikusjoonis jne)

 Püsilokkide tegemine

Selle teema puhul on täiesti arusaadavalt rõhk rullide keeramisel ja õige toote valikul. Õpik annab võimaluse peatuda ka teemal sillad, kuidas need muutuvad seoses püsilokkide tegemisega ja kuidas neid taastatakse.

  • joonista, kuidas muutuvad sildade asukohad peale püsiloki protsessi
  • Milliseid sildu selle protsessi käigus kuidas ja millal muudetakse ning kuidas ja millal taastatakse
  • Joonista, kuidas on seotud loki suurus ja lokirulli suurus.
  • Joonista, kuidas muutub lokitugevus kui mõjuaeg on ebapiisav, sobiv või liige pikk.

Juuste värvimine

Sellele peatükile on lisatud libistamise harjutused, mille abil saab kinnitada sekundaar ja tertsiaalvärvide moodustumise ning vastandvärvide teooriat.

Lisaks on uus tabel, mis annab tervikliku ülevaate kaaspigmendi olemusest ja selle neutraliseerimise teooriast ning lisaks ka eelpigemnterimise olemusest ehk selle oluliseusest juukseid tumedaks värvides.

Lisatud on ka värviülesannete näited koos vastustega algajatele ja natuke raskemad ülesanded neile, kes tulevad praktikalt tagasi. Viimaste puhul on soovitav neid lahendada grupitööna ning tekitada klassis aruteluring, sest lahendusi võib olla mitmeid. Oluline on, et õpilane hakkaks, värviteooriat kasutades, analüüsima juukseid ning soovitud tulemuseini jõudmise teekonda.

Soengukujundus

Siin soovitame tähelepanu juhtida täiendatud föönisoengu peatükile ning panna rõhku järgnevale:

  • Soengu ettevalmistus, vahendite valik ning nende kasutamise aeg ja järjekord
  • Mahu andmine ja mahu minimaliseerimine
  • Juuste jaotamine jaotusteks
  • Erinevate harjade olulisus ja nende kasutamine
  • Tuule suund ja temperatuur

Lisaks pakume välja pikema harjutuse, mille puhul saab ühildada soenguajaloo, moeajaloo, stiilitunnetuse ja prktilised oskused:

Otsi mõni kuulus soeng (signatuursoeng) ning räägi tema lugu. Leia analooge ajaloost ning tänapäevast. Kirjelda ka, kuidas praktiliselt/tehniliselt selle soengu teostaksid ning millisel kujul võiks seda kanda kliendid täna.