Peatükk
6. Juuste värvimine

6.8 JUUSTE HELEDAMAKS PLEEGITAMINE EHK BLONDEERIMINE

Juukseid blondeeritakse siis, kui neid on vaja muuta rohkem kui viis astet heledamaks. Seda nii juhul, kui juustesse tehakse heledamaid triipe või kui soovitakse kogu pea ulatuses juuksetooni heledamaks muuta.
Kuna juba värvitud juukseid ei saa teise värviga heledamaks muuta, siis ka siin tuleb appi blondeerija. Nii juuste heledamaks muutmisel kui ka olemasoleva värvi korrigeerimisel ehk eemaldamisel, on soovitav juuksed pärast blondeerimist üle toonida. Kindlasti ei tohi selleks kasutada püsivärvi, sest juust ei ole vaja enam rohkem avada ega heledamaks värvida – blondeerimisega on saavutatud soovitud heledusaste ning nüüd tuleb lisada värvipigmente. Kui nüüd veel juuksed püsivärviga üle värvida, on see lihtsalt juuste kahjustamine ning tulemus ei püsi.
Blondeerimiseks nimetatakse pöördumatut keemilist protsessi, mille käigus eemaldatakse juustest pigment. Blondeerimisvahend taandab melaniini molekuli. Melaniin jääb alles, kuid see on nüüd värvitu. Blondeeritud juustel on tihti kollakas toon, sest see on keratiini naturaalne toon. Blondeerija reageerib eumelaniiniga kiiremini kui fomelaniiniga ning ka seetõttu võib juuksesse jääda kollakaid ja punakaid pigmente.
Juukse blondeerimisel mängib olulist rolli vesinikperoksiid (aktivaator), mida kasutatakse juukse helestamiseks ja reaktsiooni tekkeks juukse sees. Samas tuleb vesinikperoksiidi kasutamisega olla ettevaatlik ning valida alati võimalikult väikese tugevusega aktivaator, sest blondeerija on aktiivsem kui juuksevärv ning võib juukseid kahjustada.
Ehkki blondeerimine oma olemuselt sarnane püsivärvimise protsessiga, on selles ka järgnevad erinevused:

  • korteksis ei ühine kunstlikud pigmendid naturaalsetega vaid pigmendid muudetakse värvituks,
  • blondeerimise puhul lõppeb juukse heledaks muutmise protsess alles siis, kui aine on juustest eemaldatud. Püsivärvide puhul lõppeb see protsess ära tootele omase kindla mõjuaja möödudes,
  • kui peale blondeerimist ei kasutata taastavaid hooldusvahendeid, siis saavad juuksed kahjustusi nii keskkondlikul kui ka mehaanilisel moel. Sama kehtib ka blondeeritud salkude puhul.

EHK:

Blondeerides juukseid, läbivad need keemilise protsessi, mille käigus eemaldatakse nende loomulik pigment, mis annab juustele värvi. Sageli pärast blondeerimist tekkiv kollakas toon on tingitud pigmendijääkidest, mis juuksesalkudesse jäävad. Need pigmendid on oma olemuselt peamiselt punased ja kollased.

Juuksevärvi määravad kahte tüüpi pigmendid: eumelaniin (pruun kuni must pigment) ja feomelaniin (punane kuni kollane pigment). Kui juukseid blondeeritakse, lõhub blondeerija eumelaniini ja feomelaniini molekulid, põhjustades nende oksüdeerumist ja värvituks muutumist. Nende pigmentide täielik eemaldamine on aga keeruline, eriti ühe pleegitamise käigus.

Kui eumelaniini saab enamasti eemaldada valgendiga, siis feomelaniin kipub olema pleegitusprotsessi suhtes vastupidavam. Selle tulemusel ilmnevad feomelaniinist pärinevad kollased pigmendid. Kollane värvus muutub seda heledamaks, mida heledamaks juuksed pleegitatakse, sest kollase alatooni varjamiseks jääb vähem pigmenti.

Väärib märkimist, et lõplik värv pärast blondeerimist võib varieeruda sõltuvalt sellistest teguritest nagu juuste algvärv, blondeerimissegu tugevus ja protsessi kestus. Professionaalsed juuksurid kasutavad kollase vastu võitlemiseks ja soovitud blondi tooni loomiseks sageli violetse või sinise alatooniga toonereid või juuksevärve.