Kui organism ei suuda mingil põhjusel juuksesibulaid toitainetega varustada, tekib olukord, kus juukseid langeb välja rohkem, kui on tavapärane.
Mis juhtub juustega, kui nad hakkavad välja langema?
Juuksekarv koosneb juuksesibulast ja surnud ning keratiniseerunud rakkudest moodustunud juuksekarvast. Kui juuksesibulas olevate rakkude areng on häiritud, katkeb juuksekarva kasv ning juuksekarv sureb enne oma kasvutsükli lõppu. See ei tähenda, et sellest juuksepesast ei saa enam rohkem juukseid kasvada, kuid uus juuksekarv tekib alles siis, kui eelnev kasvutsükkel on läbi saanud. Seega on osa juuksekarvade pesasid – enne uute juuksekarvade teket – tühjad, mille tulemusena jääb pealagiPea kõige kõrgem osa (kiiruluu); pealael olevad juuksed m... More juustest hõredamaks.
Täielik kiilaspäisus võib tekkida juuste kasvu tagavate juuksekarva pesade ummistumise tagajärjel ning siis ei teki kogu peanahal uusi juukseid. Tegelikkuses juhtub aga harva, et kõik karvanääpsud lakkavad toimimast.
Miks hakkavad juuksed välja langema?
Juuste väljalangemise põhjuseid on palju.
- 3-4 kuud pärast rasket haigust või suurt operatsiooni võib hakata palju juukseid korraga välja langema. Oluline on meeles pidada, et juuste väljalangemine on seotud sellega, mis on organismis juba toimunud.
- Juuste väljalangemist põhjustavate faktorite hulka kuuluvad hormonaalsed probleemid, kilpnäärme üle- või alatalitlus ning suguhormoonide tasakaalu häire. Hormonaalne tasakaal on ka põhjuseks, miks mõnedel naistel juuksed peale sünnitust välja langevad.
- Ravimitest võivad juuste väljalangemist soodustada näiteks verevedeldajad, podagraravimid, suured annused A-vitamiini, rasestumisvastased tabletid, antidepressandid ja ravimid, mida kasutatakse keemiaravis, samuti ka mõni infektsioon.
- Juuste väljalangemine võib anda märku ka mõnest organismi üldhaigusest nagu näiteks luupus või diabeet.
- Juukseid mõjutab ka organismi rauapuudus ning biotiini, B12 vitamiini, tsingi ja foolhappe puudus. Suurenenud juustekao korral on soovitatav uurida vere rauasisaldust ja üldist verepilti, kilpnäärme- ja suguhormoone, teatud vitamiine ja verevalke ning haigustest välistada luupus ja diabeet.
Kas juuste väljalangemine on seotud aastaaegadega?
Kevadel ja sügisel võib juuste väljalangemine suureneda.
Kevadel on juuste väljalangemise peamisteks süüdlasteks vähene päike ja vitamiinide puudus – sügisel aga möödunud suve liigne päike ja kuumus. Juuksed küll vajavad väga D-vitamiini, mida annab meile päike, kuid siingi kehtib reegel, mille puhul liiga suur doos mõjub kahjulikult.
Mida kujutab endast alopeetsia?
AlopeetsiaEbaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mi... More esimesed tüüpilised sümptomid on väikesed kiilad laigud. Mõne aja pärast võib neid tühimikke olla juba mitu. Need kiilad laigud peas ning habemepiirkonnas võivad olla mitmesugused, kuid kõige levinumalt on nad ümmarguse või ovaalse kujuga. Selliseid laike võib esineda kõigis keha piirkondades, kus on karvad. Kui tühimiku servast tõmmates eraldub karvu, viitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole. Sageli taandub see probleem iseenesest umbes ühe aasta jooksul.
Alopeetsiat on kolme tüüpi:
Koldeline alopeetsiaEbaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mi... More (ld.k. Alopecia areata) on selle seisundi kõige levinum vorm. Pähe tekivad ümarad, erineva suuruse ja kujuga kiilad laigud, mis võivad vahetevahel kaduda ja siis taas tagasi ilmuda. Koldeline alopeetsiaEbaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mi... More võib aja jooksul muutuda Alopecia totalis´ksja ka Alopecia universalis`ks. Esimese puhul langevad välja kõik peas olevad juuksed ning teise puhul kaovad kõik kehal olevad karvad.
Miks selline seisund tekib, on siiani veel mõistatus. On leitud seos geneetikaga, samuti on esinenud kaasasündinud alopeetsiat ning ühe tegurina võib nimetada ka stressi. Üks levinenum arvamus on, et immuunsüsteemi rakud püüavad hävitada juuksekarvu, pidades neid võõraks allergeeniks. Miks nad seda teevad, seda siiski öelda ei osata.
Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsiaMeeste või naiste kiilaspäisuse üldnimetus, mis oleneb ju... More on päriliku iseloomuga sagedasemaid juuste hõrenemise või kadumise põhjuseid, eeskätt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel.
Telogen effluvium ehk pikenenud juuste puhkefaas või ühtlane juuste hõrenemine on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stressiseisundiga, nagu üldhaigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jm.
Laiguline juuksetusehk Alopecia areatat esineb umbes 1% inimestel. Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks võib sageli ägeneda.
Igal juuksekarval on väike karvatõstjalihas, mis kinnitub juuksekarva ja -juure ümber olevale sidekoele. Trihholoogi sõnul murdub juuksekarv krambiga sarnase kokkutõmbe tagajärjel, mille tekkepõhjus on teadmata. See tähendab, et juuksejuure ümber olev sidekude pigistab juuksekarva katki või kahjustab seda nii tugevalt, et juus murdub hiljem näiteks töötlemise käigus. Sageli kaasneb ka peanaha valulikkus või pinges tunne. Pärast kokkutõmmet ei pruugi juuksekadu kohe väliselt näha olla. Juuksed võivad välja kukkuda edasise juuksehoolduse käigus, mille tõttu tekivad peanahale ümmargused juusteta laigud.
„Tühja ala ümbruses võib märgata nn juuksetüükaid, mida eksikombel peetakse uuteks juusteks. Mikroskoobiga uurides aga selgub, et tüüka ladva tüveosas puudub pigment. See näitab, et juus ei saa toitaineid korralikult kätte, mistõttu mingil hetkel tulevad ära ka need väikesed juuksed ning laiguline ala laieneb veelgi”, ütleb juukseuurija.
Sageli on sellise seisundiga inimesel kõikvõimalikud proovid ja analüüsid korras ning tihti keeldutakse seda ka haiguseks nimetama.
Peale tavapärast stressiseisundit on pakutud ka, et juuksejuurtesse võib olla kogunenud rohkelt kaltsiumi, mis takistab toitainete imendumist (seda on võimalik tuvastada juuksejuureuuringus mikroskoobi abil), mistõttu juuksed muutuvad nõrgemaks.
Uuringud on näidanud, et laiguline juuksekadu esineb sageli tarkadel, intelligentsetel ja tundlikel inimestel, kes on loomult vastutustundlikud ning kes hoiavad oma tundeid ja läbielamisi pigem endas, kui näitavad neid välja. Seetõttu võib keha hakata reageerima nende enda vastu.
Tihti lohutatakse, et selline seisund on mööduv, kuid pole harvad ka olukorrad, kus kiilad laigud peas vahel kaovad ja siis siiski tagasi tulevad. On ka juhtumeid, kus inimene põdes laigulist alopeetsiat, mis taastus, kuid millele paari aasta pärast järgnes seisundi raskem vorm ning kadusid nii juuksed kui ka kõik muud karvad kehal.
Tõsi, mõningast edu on siiski saavutatud kortikosteroidide kasutamisega. Kõige parem efekt on saavutatud kortikosteroidide süstimisega. Samas ei ole võimalik tagada, et see mõjub. On olemas ka raviv kreem, kuid see ei suuda siseneda nahka nii sügavale, et mõjutada juuksejuuri. Suukaudsete vahendite miinuseks peetakse aga mõju olemasolu ainult tarvitamise perioodil.
Kirjandusse on paisatud uuringuid, mis mõne ravimi suhtes on saavutanud häid tulemusi, kuid üldjuhul puudub usaldusväärsus. Seda juba põhjusel, et seisund võib iseenesest taastuda ning pole võimalik olnud kindlaks teha, kas taastumine oli iseeneslik või mõne medikamendiga seotud.
Alopeetsiaga kaasnevad ka muud ebameeldivused. Esiteks võib kiilas peanahk saada kergesti päikesepõletuse. Ninakarvade puudusega kaasneb heinapalaviku ja muude allergiate oht. Ripsmete puudumine muudab aga silmad tundlikuks ja vastuvõtlikuks. Probleeme võib olla ka küüntega, sest keratiinist moodustuvad nii juuksed kui ka küüned. Kuna see seisund mõjutab väga suures osas ka inimese välimust, siis võib kaasneda ka ärevushäire, sotsiaalfoobia, ehk kartus viibida kohtades, kus on palju inimesi või kus muul moel võib liigset tähelepanu saada, ning loomulikult võib selline seisund kaasa tuua ka depressiooni.
Telesaate juht Gail Porter tegi oma kiilanemisest 2005. aastal eraldi dokumentaalprojekti. Ta keeldus kategooriliselt kandmast parukat, et rohkem teadvustada selle probleemi olemasolu.
Näitlejanna Neve Campbell puutus alopeetsiaga kokku, kui ta oli 23 aastane. Tema seostab seda eraeluliste pingetega. Nimelt oli tal käsil lahutus, ületöötamine surus nurka ning lisaks kõigele muule tuli hakkama saada jälitajaga.
Ameerika jalgapllivõistkonna Chicago Cubs endine juht Mike Quade haigestus alopeetsiasse kolmeaastaselt. Ta on öelnud, et just spordiga tegelemine aitas tal leida sõpru ja saada nö ühiskonna poolt aktsepteerituks.
Matt Lucas, tuntud briti komöödianäitleja, hakkas alopeetsiaga koos elama juba kuueaastaselt. Ka temal on alopeetsiaEbaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mi... More vorm, kus kehal ei ole ühtegi karva. Ometigi ei sega see tal kirjutada üliandekaid komöödiastsenaariumeid ja ka näitlejatööd tegemast.
Näitleja Christopher Reeve elu koos alopeetsiaga algas, kui ta oli kuueteistkümneaastane. Oma raamatus kirjeldab ta värvikalt, kuidas ta erinevalt juukseid kammides püüdis kiilaid kohti varjata. 1978. aastal, kui mees sai kuulsaks tänu Supermani osatäitmisele, läbis ta iga kolme kuu tagant steroidisüstide kuuri.
NBA korvpallur Charlie Villanueva, kellel alopeetsiaEbaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mi... More sümptomid ilmnesid, kui mees oli kolmeteistkümneaastane, on osalenud teleprojektis, kus ta külastas sama seisundiga inimesi. Charlie Villanueva, Matt Lucas ja Mike Quade põevad kõik alopeetsiaEbaselgetel põhjustel vallanduv koldeline juuste kaotus, mi... More kõige raskemat vormi. See tähendab, et peale juuste on kadunud ka kulmud, ripsmed ja ülejäänud kehakarvad.
USA võrkpallikoondise mängijad ajasid end 1992. aastal kiilaks, et avaldada toetust ja austust Bob Samuelsonile, mängijale, kes on sunnitud elama koos alopeetsiaga.