Lõikusjoon on juukselõikusel lõigatav joon, mis on alati paralleelne juukselõikuse jaotusjoonega (vt 4.7).
On olemas kolm põhitehnikat lõikusjoonte lõikamisel, mis on kõikide juukselõikuste aluseks
Ühepikkune (massiivne põhivorm)
Kõik juuksed kammitakse alla ja lõigatakse ühel joonel kogu pea ulatuses. Juuksesalke ei tõsteta, vaid lõigatakse juuste loomuliku langemise suunas. Lõikusjoon võib olla sirge – kogu pea ulatuses ühepikkune, kuklast ette pikenev, eest taha pikenev ehk ümar.
Korrektse ühepikkuse joone saavutamiseks tuleb juuksed kammida vastu (pea)nahka ning järgida juuste loomulikku kasvumustrit ehk seda, kuidas need loomulikult langevad. Oluline on jälgida kliendi pea asendit erinevate sektorite lõikamisel (kuklajuuksed, küljejuuksed) ja juuksuri enda asendit juuste lõikamisel (kandilise joone lõikamisel liikuda paralleelselt joonega, kolmnurke joone lõikamisel jääda ühele kohale paigale ja ümara joone lõikamisel liikuda joone lõikamise suunaga kaasa) (vt 4.14.1)
Pidage meeles, et kõigil juuksetüüpidel (välja arvatud kõige peenemad õhukesed juuksed), mis on kammitud ilma pingeta, tekib lõikamisel teatud määral loomulik gradueering
Gradueeritud (kolmnurkne põhivorm)
Gradueering tekib, kui juuksesalke lõikamisel tõstetakse ja kammitakse välja. Juuksesalgu tõstenurkNurk, mis moodustub tõstetud juuksesalgu ja peakuju vahel E... More on vahemikus 1° kuni 89°. Kõige tavalisem gradueeritud lõikustel kasutatav tõstenurk on 45 °. Tavaliselt ei alustata gradueeritud kuklast ette pikenevatel kolmnurkse vormiga juukselõikustel gradueerimist enne kuklaluud.
Gradueerimisel hoiab klient oma pead püstises asendis.
Vastavalt lõikuse tulemusele, võib osalise järgulisuse lõikamisel kasutada kas püsivat või liikuvat kontrollsalku (vt alapeatükk „KontrollsalkSoovitud pikkusesse lõigatud juuksesalk, mida kasutatakse p... More“). Püsiva kontrollsalgu kasutamisel tekib juustesse kas kasvav või kahanev gradueeritud joon ja liikuva kontrollsalgu kasutamisel tekib juustesse ühtlane gradueeritud joon (vt 4.14.2).
Lõikamise jaotused sõltuvad samuti soovitud lõikuse tulemusest ning võivad olla kas horisontaalsed, vertikaalsed või diagonaalsed jaotused (vt alapeatükk „Lõikuse jaotusjoonJaotusjooned tehakse vastavalt lõikuskeemile. Jaotused või... More“).
Gradueerimistehnikat kombineeritakse tavaliselt kas ühepikkuse/sirge või ette pikeneva lõikusjoonega.
Kihiline
Kihilisus tekib, kui juuksesalgu tõstenurkNurk, mis moodustub tõstetud juuksesalgu ja peakuju vahel E... More on 90° või enam ning samuti, kui gradueeringu nurk on kõrge, tekib automaatselt kihilisus. Kihilisus nimetatakse järgulisuseks, see pole vale, aga professionaalsem on öelda kihiline.