{"id":775,"date":"2020-10-10T02:00:32","date_gmt":"2020-10-09T23:00:32","guid":{"rendered":"https:\/\/opik.digifi.eu\/?p=775"},"modified":"2021-02-09T19:09:27","modified_gmt":"2021-02-09T17:09:27","slug":"7-4-20-sajand","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/?p=775","title":{"rendered":"7.4 20. SAJAND"},"content":{"rendered":"\n

1900 \u2013 1910<\/h4>\n\n\n\n
\n
\n

20. sajandi esimene k\u00fcmnend oli v\u00e4ga naiselik ja graatsiline aeg \u2013 kogu glamuur, vabamate soengutega ja k\u00fclluslikult kaunistatud k\u00fcbaratega, \u201el\u00e4ks\u201c s\u00f5na otseses m\u00f5ttes p\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

Peamiseks trendiks olid natuke s\u00e4brulised, kuid lopsakad soengud. Pea n\u00e4is, rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute k\u00fcbaratega, hiiglasuur. Lopsakad lained ja \u00fcleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille \u00fcmber juuksed koguti, et peanupu otsa kuhjatud stiili jaoks vajalik k\u00f5rgus k\u00e4tte saada.
Algselt kasutati soengule vol\u00fc\u00fcmi andmiseks hobuse j\u00f5hve, kuid hiljem mindi \u00fcle kunstjuustele. Soengu ehtimine kammidega, mis olid sageli graveeritud ja teokarpide v\u00f5i koguni v\u00e4\u00e4riskividega kaunistatud, tuli moodi ja l\u00e4ks moest v\u00e4lja, lilled olid aga moes kogu aeg.
Juuste harjamine oli juuksehoolduses t\u00e4htis rituaal ja s\u00e4ravaid ning l\u00e4ikivaid kiharaid pesti sagedamini kui \u00fchelgi varasemal ajastul.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
  • \"\"<\/figure><\/li>
  • \"\"<\/figure><\/li>
  • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

    Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksev\u00e4rve aga pruugiti varasemast v\u00e4hem. V\u00e4ga populaarsed olid esimesed p\u00fcsilokid Karl Nesslerilt (fotol) New Yorgist. Lokkide tegemine v\u00f5ttis kaksteist tundi aega ning oli v\u00e4ga kallis t\u00f6\u00f6. Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, v\u00f5i siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, t\u00e4nu millele tuli ette peanaha ja k\u00f5rvade k\u00f5rvetamist. Ka \u00fcksikute lokisalkude v\u00e4ljalangemine polnud mingi haruldus.<\/p>\n\n\n\n

    Reklaamiti rohkelt valejuukseid. Ihaldusv\u00e4\u00e4rseks saanud pehme lopsakuse andis juuste tagasikammimine ehk tupeerimine. Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks h\u00e4datarvilik \u2013 tohutu suureks ja raskeks muutunud k\u00fcbarad r\u00f5hutasid kaela haprust veelgi. T\u00e4helepanu \u00e4ratasid \u00f5htutualettide juurde kantavad sulgede ja kalliskividega peapaelad.<\/p>\n\n\n\n

    1910 \u2013 1920<\/h4>\n\n\n\n

    Esimene maailmas\u00f5da vajutas pitseri 20. sajandi teisele k\u00fcmnendile, jaotades selle kaheks t\u00e4iesti erinevaks \u2013 enne- ja p\u00e4rasts\u00f5jaaegseks \u00fchiskonnaks.
    S\u00f5ja ajal leidus k\u00f5ikjal meeldetuletusi olukorra karmusest. See oli aastak\u00fcmme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Naistelt hakati ootama k\u00f5igi tagalat\u00f6\u00f6de endi \u00f5lule v\u00f5tmist ja haigete ning haavatute eest hoolistemist. Naiste r\u00f5ivamoes domineerisid s\u00f5ja algul mundrid.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

    S\u00f5ja kestel ja p\u00e4rast s\u00f5da toimusid muutused moes l\u00e4htuvalt praktilisest vajadusest.<\/p>\n\n\n\n

    Juuksemood s\u00fcmboliseeris sel aastak\u00fcmnel naiste seisundit \u00fchiskonnas. Eelmise aastak\u00fcmne juuksemoe stiil ei sobinud kuigi h\u00e4sti uue joonega \u2013 praktilistel p\u00f5hjustel lubasid paljud naised oma juuksed l\u00fchikeseks \u201epoisipeaks\u201c l\u00f5igata.
    Alguses langes poisipea-stiil ebasoosingusse, kuid m\u00f5ne aja p\u00e4rast peeti poisipea-l\u00f5ikust \u0161ikiks ning paljud noored naised n\u00e4itasid sellega oma moeteadlikkust ja iseseisvust. L\u00fchikesed juuksed tundusid sobivat ka askeetlikku peales\u00f5jaaegsesse leinaperioodi.
    P\u00e4rast s\u00f5da sai kihk juuksed maha l\u00f5igata \u00f5hutust kinot\u00e4htede eeskujust ning \u00fcldisest soovist olla moodne. Eelistatud soenguks oli ka nn \u201ekardinasoeng\u201c, mis oli kompromiss pika ja l\u00fchikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja t\u00f5steti \u00fcle ehispaela. \u00d5htul kaunistati see sulgede v\u00f5i v\u00e4\u00e4riskividega ja kaarena p\u00f5skedele langevad juuksed seoti taha l\u00f5dvaks s\u00f5lmeks v\u00f5i rulliks.<\/p>\n\n\n\n

    Vesilainete aeg \u2013 1920 \u2013 1930<\/h4>\n\n\n\n
    \n
    \n
    \"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n
    \n

    Vesilaine on soengustiil, mis sai populaarseks l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumis 1920-1930. aastatel, kui paljud naised lasid oma pikad juuksed l\u00fchikeseks l\u00f5igata. Vesilained pakkusid alternatiivi naistele, kellele meeldis kurvikam ja naiselikum stiil (fotol Joan Crawford), mitte sirge poisipea-soeng.
    T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib \u00f6elda, et mood v\u00f5ib olla k\u00fcll hooajaline, kuid stiil seevastu on ajatu. Vesilained kuuluvad igal juhul stiliseeritud soengute hulka.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

    \n
    <\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
    Hollywoodi lained versus vesilained<\/strong><\/h6>\n\n\n\n

    L\u00fchikeseks l\u00f5igatud soengute naiselikkuse r\u00f5hutamiseks ja pehmuse lisamiseks hakati 20-30ndatel aastatel juustesse laineid tegema. Lainete tegemiseks kasutati nii \u201ek\u00fclma\u201c kui kui \u201esooja\u201c meetodit. Esmapilgul ei olnud sugugi kerge aru saada, kas tegemist on\u00a0vesilaine<\/strong>\u00a0v\u00f5i nn\u00a0Hollywoodi lainega<\/strong>\u00a0(ingl. k.\u00a0Marcel wave<\/em>), v\u00e4lja paistsid need ikka \u00fchtemoodi, kuid olid tegelikult tehnoloogiliselt v\u00e4ga erinevad. Vesilaineid tehti s\u00f5rmede ja klambritega,\u00a0Marcel vawe<\/em>\u2019i puhul kasutati nn “kuumi k\u00e4\u00e4re”, milleks olid spetsiaalsed tangid, mida kuumutati ahjus v\u00f5i elektrilises soojendajas. Juuksurid kasutasid\u00a0Marcel vawe<\/em>\u2019i kohta nimetust \u2013 tangilokid, aga 1930ndatel kasutati nende tangidega soengu tegemise kohta nimetust \u2013 onduleerimine.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \n

    Marcel wave<\/em><\/strong> ehk eestikeelse nimetusega \u2013 Hollywoodi lained<\/strong>, on nime saanud nende leiutaja, prantsuse juuksuri Marcel Grateau j\u00e4rgi. Marcel t\u00f6\u00f6tas noorena tallipoisina ja aitas aeg-ajalt oma s\u00f5pra, kes t\u00f6\u00f6tas juuksurisalongis. 20 aastaselt alustas ta juba ise oma juukset\u00f6\u00f6stus\u00e4riga Pariisi madala sissetulekuga elamupiirkonnas. S\u00e4bruliste lokkide tegemiseks oma klientidele kasutas ta lokitange, kuid \u00fchel ilusal p\u00e4eval aastal 1872, kiiruga oma ema soengut korrastades avastas ta, et v\u00f5iks ju teha palju loomulikumaid lokke, p\u00f6\u00f6rates oma lokitangid tagurpidi. Uut lokistiili hakkas juuksur kutsuma vesiefektiks v\u00f5i ondulatsiooniks. Grateau hakkas sama lokitehnikat kasutama ka sirge juukse puhul ja see t\u00f6\u00f6tas v\u00e4ga h\u00e4sti. \u00dcsna pea oli ta Pariisi tuntuim juuksur ja naised pidid k\u00f5vasti vaeva n\u00e4gema, et tema juurde aeg kirja saada.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

    Hiljem t\u00f6\u00f6tas ta v\u00e4lja uut t\u00fc\u00fcpi lokitangid, mis v\u00f5imaldasid teha sujuvaid laineid \u00fcle kogu pea. Marceli lained olid moes ligikaudu 50 aastat, saades erilise populaarsuse osaliseks just 1920-1930 aastatel, mil naised soovisid oma poisipeale anda naiselikumat joont pehmete lainete n\u00e4ol. Tuntumad Hollywoodi lainete kandjad omal ajal olid Josephine Baker, Joan Crawford, Mae West ja Gloria Swanson. (Fotol Gloria Swanson ja Theodore Kosloff)<\/p>\n\n\n\n

    Vesilainete<\/strong> tegemine oli puhas k\u00e4sit\u00f6\u00f6 \u2013 lained tuli s\u00f5rmedega juustesse vajutada. T\u00f6\u00f6 h\u00f5lbustamiseks olid saadaval ka spetsiaalsed klambrid. \u201eKuumade k\u00e4\u00e4ridega\u201c tehtud lained j\u00e4id otstest \u00fcmarad \u2013 k\u00e4tega vormitud vesilained seevastu otstest teravad. Lokivedelikku ei tuntud v\u00f5i ei olnud see k\u00e4ttesaadav, selle asemel niisutati juukseid isekeedetud linaseemne vedelikuga ning vajutati lained juustesse. Linaseemne vedelik, lisaks oma fiksatiivsele omadusele, andis juustele ka kauni vesise l\u00e4ike, mis r\u00f5hutas lainete ilu veelgi. Vesilaineid tegi kas juuksur v\u00f5i m\u00f5nel neiul osavam s\u00f5branna, ise nende tegemine oli \u00fcsna keeruline ettev\u00f5tmine. Laineid ei tehtud lokitud juustele, kuid selleks, et neid oleks m\u00f5nev\u00f5rra lihtsam juustesse vajutada v\u00f5i et nad lokkimata juustesse sisse j\u00e4\u00e4ksid, koolutati juukseid peale pesemist.<\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4nap\u00e4eval on kasutuses ohtralt mitmesuguseid soengutugevdamise vahendeid ja linaseemne vedelikku enam kasutada ei ole vaja. Ideaalselt sobib lainete tegemiseks n\u00e4iteks tugev juuksevaht.
    P\u00f5hireegel vesilainete puhul on, et laine koosneb laineharjast ja -p\u00f5hjast. Kahe laineharja vaheline laius on keskmiselt 2cm. Vesilainetega soengud jagunevad otselahuga, k\u00fcljelahuga ja \u00fclepea kujundatuteks. V\u00e4ga populaarsed on soengud, kus vesilaine on lihtsalt \u00fcks detail, mis on kenasti terviksoengusse sobitatud.<\/p>\n\n\n\n

    1930 \u2013 1940<\/h4>\n\n\n\n
    \n
    \n

    1930. aastate soengutel oli mitmeid n\u00f6 kohustuslikke elemente, et nad vastaksid igati hooaja moesuundadele, kaunistaksid oma kandjat ning muudaksid soenguomaniku v\u00f5imalikult isikup\u00e4raseks.
    Juukselahk kuulus vaieldamatult moodsa soengu juurde. \u00dchel soengul v\u00f5is olla ka kaks v\u00f5i enam lahku. Moes olid ka \u00f5hukesed tukad, mis eraldati lahuga \u00fclej\u00e4\u00e4nud juustest. Tukka v\u00f5is kanda siledana, kuid levinum oli siiski k\u00e4hardatud variant (fotol Jean Arthur).
    Peaehteid hakati kandma Inglismaa eeskujul, kus need kuulusid \u00f5htusoengu juurde.<\/p>\n\n\n\n

    K\u00f5ige uuem \u201emoer\u00f6\u00f6gatus\u201c oli v\u00e4rviline juuksetriip \u2013 tumedajuukselised v\u00e4rvisid endale juukselahu laiemale poole umbes 5cm laiuse plaatinav\u00e4rvi triibu ja blondid musta triibu. V\u00e4rvilise salgu eesm\u00e4rgiks oli j\u00e4tta muljet, nagu kantaks peas paela.
    K\u00fcbaraid v\u00f5ib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks. Peakatte algseks funktsiooniks on olnud k\u00fcll kaitse, nagu r\u00f5ivastelgi, kuid oma arenguteel on peakatted v\u00e4ljendanud moe k\u00f5rval ka sotsiaalset s\u00f5numit.
    K\u00fcbarast sai tarbeese ning moeelement, mida kandsid k\u00f5ik, hoolimata seisusest v\u00f5i klassist. 1930. aastatel m\u00e4ngisid k\u00fcbarad soengumoes erilist rolli \u2013 nende kuju andis kogu naise siluetile uue joone ja hoogsuse.<\/p>\n\n\n\n

    Linnanaised, aga ka enamik alevinaisi kandsid k\u00fcbaraid. Oli enesestm\u00f5istetav, et k\u00fcbar j\u00e4eti p\u00e4he ka k\u00fclla, kohvikusse v\u00f5i n\u00e4itusesaali minnes. Naistele koguni r\u00f5hutati, et k\u00fcbara ostmisel tuleb kiiresti otsustada, kuidas oma juustele anda ilus vorm (fotol Louise Brooks).
    Eesti kliimas t\u00e4itis k\u00fcbar ka igati praktilist funktsiooni \u2013 kaitses pead ja soengut k\u00fclma ning tuule eest. Suvel paljap\u00e4i k\u00e4imine l\u00e4ks moodi alles vahetult enne s\u00f5da ja sedagi nooremate naiste hulgas.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

    1940 \u2013 1950<\/h4>\n\n\n\n
    \n
    \n

    1940ndatel j\u00e4tkus naiste hulgas Veronica Lake\u2018i loodud\u00a0peek-a-boo<\/em>-soengu j\u00e4ljendamine (fotol Veronica Lake). Samuti muutusid populaarseks rullidesse keeratud- v\u00f5i \u00fclespandud juuksed.
    Selleks, et muuta soenguid vaheldusrikkamaks, kasutati tihti \u0161injoone. Parukatootjad ja vastavate uuenduste loojad \u2013 valepalmikute valmistajad, kammide k\u00fclge kinnitatud v\u00f5ltstukkade ja v\u00f5ltslokkide tootjad \u2013 l\u00f5ikasid kolossaalseid kasumeid. Lokitud juus j\u00e4i populaarseks 1947.aastani, eriti moodsad olid p\u00fcsilokid, mille tegemiseks kasutati uudset keemilise p\u00fcsiloki meetodit.<\/p>\n\n\n\n

    T\u00f6\u00f6tavate naiste ja moekate keskealiste daamide seas v\u00f5itis suure populaarsuse ka \u00fclespandud soeng, mille puhul kammiti juuksed juurtest alates h\u00e4sti peadligi \u00fcles ja kuhjati lokkidena otsmiku kohale kokku (fotol Betty Grable). Tulemus n\u00e4gi v\u00e4lja v\u00e4ga kaunis \u2013 kiharad v\u00e4lja rippumas omatehtud turbanitest, mis olid valmistatud kodusleiduvatest pear\u00e4ttidest; ja kuigi selline stiil meenutas pesunaiste soenguid l\u00e4bi aegade, tundus see vallatu ja sobis paljudele. Turbaneid kanti k\u00f5ikjal, sageli olid need valmistatud tsellofaanist, vanast kleidiriidest, k\u00f5igest, mis k\u00e4tte juhtus \u2013 nende \u00fclesandeks oli tuju \u00fcleval hoida.
    <\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

    M\u00f5nikord tehti lokke ja s\u00e4titi need p\u00e4rja moodi \u00fcmber pea. Teinekord asetati j\u00e4llegi soengutele peale v\u00f5rk. Neljak\u00fcmnendatel olid moes tugevalt v\u00e4rvitud, eelk\u00f5ige blondeeritud juuksed.
    S\u00f5ja-aastatel kosmeetikavahendite tootmine katkes, kuid naised ei leppinud kasina eluviisiga ning t\u00f5stsid selle vastu protesti. Surve oli nii suur, et valitsused otsustasid j\u00e4tkata kosmeetikatoodete valmistamist, kuid toodete kvaliteet polnud endine ning ka juuksev\u00e4rvi valik oli m\u00e4rksa tagasihoidlikum.<\/p>\n\n\n\n

    1950 \u2013 1960<\/h4>\n\n\n\n

    1950.aastatel muudeti soenguid pidevalt ja igal v\u00f5imalikul viisil. Kord kammiti juuksed taha, siis v\u00e4rviti, tupeeriti, l\u00f5igati \u017eiletiga, kanti lahtistena v\u00f5i pandi \u00fcles.
    Ohtralt hakati kasutama juukselakki ja luksuskaubast sai peagi massitoode.
    Juustega v\u00f5is teha k\u00f5ike, v\u00e4lja arvatud see, et nad loomulikuks j\u00e4tta. Juuksurisalongi k\u00fclastusest sai eluk\u00fcsimus, sest soengute tegemine oli kunst, mis n\u00f5udis t\u00f5elist professionaalsust. Soengus\u00e4ilitamiseks m\u00e4hiti \u00fcmber pea tualettpaberit ja varuti siidist padjap\u00fc\u00fcre, autoaknaid ei avatud ja basseinipeod olid\u00a0out<\/em>.
    Kodune juustev\u00e4rvimine pakkus tootjatele olulise t\u00e4htsusega turgu. Hakati kasutama \u00fcha p\u00f6\u00f6rasemaid v\u00e4rve, juukseid toonitati ja triibutati ka selliste ainetega, mis polnud selleks \u00fcldse m\u00f5eldud. Moes oli vesinikblond juus, kuid valida v\u00f5is ka h\u00f5bedaste ja meekarva toonide vahel.
    Soengutes kasutati j\u00e4llegi ohtralt \u0161injoone ja valejuukseid. Kui moodi l\u00e4ksid Itaaliast p\u00e4rit l\u00fchikesed, \u00fcsna sasip\u00e4ised soengud, mis vajasid pidevalt piiramist, oli \u00e4\u00e4rmiselt peen lisada soengusse v\u00f5ltslokke. Samuti oli v\u00e4ga moekas kanda n\u00e4ksitud tukka v\u00f5i kasvatada see hoopis v\u00e4lja, panna p\u00e4he plastmassist v\u00f5ru, et juuksed eest h\u00e4sti siledad oleksid, ja j\u00e4tta tagumised juuksed kohevana vabaks.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \n

    V\u00e4ikeste pulkrullidega tehtud l\u00fchike lokiline soeng oli trendikas, kuni j\u00e4rsku, nagu v\u00e4lk selgest taevast, ilmus uus, paisutatud kujuga soeng, mis n\u00f5udis suurte rullide kasutamist, juuste kuivatamist ja k\u00fclgedelt kohevaks ajamist ning juukselakiga kinnitamist (fotol Sandra Dee). Tupeeritud soengud said \u00fclipopulaarseks ning suuri herilasepesa-kujulisi soenguid kanti kogu maailmas.<\/p>\n\n\n\n

    Eraldi tuleks siinkohal r\u00e4\u00e4kida naisest nimega Grace Kelly (fotol). 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning t\u00e4nu oma loomulikule ilule t\u00f5usis ta koheselt iluikooniks, keda paljud j\u00e4ljendada soovisid. Tema j\u00e4isest pilgust ja kaunist soengust kujunes v\u00e4lja eraldi kaubam\u00e4rk.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

    T\u00e4naseni on tema soengu iseloomustamiseks kasutusel v\u00e4ljend \u201eGrace Kelly lained\u201c. Selliste lainete saavutamise \u00f5petus on j\u00e4rgmine: k\u00f5ik juuksed l\u00f5igatakse \u00fcmber pea \u00f5lak\u00f5rguselt nii, et alumised juuksed j\u00e4\u00e4vad natuke l\u00fchemad, kui pealmised \u2013 see annab sissepoole keeratud rullidele suurema p\u00fcsivuse. Soengu tegemiseks pannakse juustesse tugevat vahtu ja kuivatatakse veidi. Keskmise suurusega rullid keeratakse k\u00fcljel asuva juukselahu juurest \u00fclevalt alla ja juuksed kuivatatakse l\u00f5plikult. Peale rullide eemaldamist harjatakse juukseid igasse suunda, kammitakse \u00f5igesse vormi ning n\u00e4o kohale vajutatakse laine.<\/p>\n\n\n\n

    1960 \u2013 1970<\/h4>\n\n\n\n

    60. aastate algul toimus moes t\u00f5eline murrang \u2013 moodi tuli mini. K\u00fcmnendi edenedes asendasid minit ja k\u00f5rge s\u00e4\u00e4rega saapaid \u2013 alt laienevad p\u00fcksid.
    Naise loomulik ehe \u2014 juuksed \u2014 kaunistasid teda ikkagi vaid siis, kui need olid hoolitsetud ja moodsalt kammitud. Moodsa arusaama j\u00e4rgi pidi juus olema terve, sirge, loomuliku olekuga ja kergelt koolduv. Seda suunda propageeris ka mustanahlistele m\u00f5eldud Ameerika v\u00e4ljaanne \u201eEbony\u201c. Ajakirjas reklaamiti rohkesti juuksesirgendajaid, nahapleegitajaid ja paljusid muid \u201eiluvahendeid\u201c, mille eesm\u00e4rk oli aidata mustanahalistel v\u00e4lja n\u00e4ha v\u00f5imalikult valgete moodi. \u00dcldtunnustatud arvamuse kohaselt pidid siis mustanahalised naised alati oma juukseid sirgendama.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

    Soeng n\u00e4gi v\u00e4lja \u00fcpris lihtne ja v\u00f5imalikult juukse loomulikku langemist j\u00e4rgiv. L\u00fchikest j\u00f5mpsikasoengut populariseeris kuulus modell Twiggy (fotol). Soeng sobis t\u00e4iuslikult kaltsakliku stiiliga ja hapra kondiga t\u00fcdrukud n\u00e4gid v\u00e4lja rabavad.
    P\u00e4evaks kammiti juuksed peaaegu sirgeks, otsad vaid \u00fcles- v\u00f5i allapoole koolutatud. Juukseid tupeeriti veidi, ent mitte enam k\u00f5rgendikuks laubale, vaid rohkem r\u00f5hutati kuklaosa.
    \u00d5htusoenguks kammiti l\u00fchikene juus pealaele, pikk ja poolpikk aga rohkem kuklaosale. Moodne tukk l\u00f5igati kas \u00fcmara v\u00f5i terava joonega. Tukaks v\u00f5eti k\u00fcllalt palju juukseid nii, et see j\u00e4i tugev ja tihe.
    Silmas peeti t\u00f5de, et p\u00e4evane soeng oli \u00e4\u00e4rmiselt lihtne. Oli suur eksimine hea maitse vastu, kui igap\u00e4evasel t\u00f6\u00f6l kanti keerukat \u00fcleskammitud soengut. Eriline soeng sobis vaid \u00f5htuks v\u00f5i pidulikuks puhuks.<\/p>\n\n\n\n

    Valejuuste vaimustus saavutas 60ndatel haripunkti \u2013 t\u00fcdrukud kandsid parukaid, et muuta oma isiksust. Elizabeth Arden m\u00fc\u00fcs juukselehve lausa koos juustega. Juuksev\u00e4rvid olid ikka veel v\u00e4ga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu \u201eLausa virsik\u201c, \u201eMagus mesi\u201c, \u201e\u00d5rnroosa\u201c jm.
    1960ndate aastate juhtfiguure oli Vidal Sassoon (fotol). <\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure>\n\n\n\n

    Ta oli juuksur, kes andis poisipeale t\u00e4iesti uue joone. Ta kuulutas, et hea v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha ka tunde kestva soengutegemiseta ja juukseid lakiga betoneerimata. Tema revolutsiooniline\u00a0five-point-cut<\/em>\u00a0vajas v\u00e4ga t\u00e4pset l\u00f5ikust ja ei mingit soengutegemist \u2013 hommikul pidi juuksed vaid l\u00e4bi kammida. Astmeliselt p\u00fcgatud kuklajoon ja \u00fclespaisutatud pealagi andsid soengule ideaalsed proportsioonid.
    Pikad sirged juuksed olid v\u00e4ga populaarsed nii naiste kui ka meeste seas. 1970ndate l\u00e4hendedes tuli moodi\u00a0unisex<\/em>-soeng<\/strong>. Sellise pika ja sorgus soengu puhul oli raske teha vahet, kas tegemist on noormehe v\u00f5i neiuga.<\/p>\n\n\n\n

    1970 \u2013 1980<\/h4>\n\n\n\n

    1970ndatel olid taas moes p\u00fcsilokid ja \u00fclimaks saavutuseks oli geomeetriline l\u00f5ige \u2013 kombineeritud tihedate lokkidega. V\u00e4ga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased (fotol Bette Midler).<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n


    Retrohuvi, mis algas 1970ndate algul 1920-30.aastaid kajastavate filmidega, muutis taas populaarseks poisipea.<\/p>\n\n\n\n

    Vahvlilokid olid sel aastak\u00fcmnel p\u00fcsin\u00e4htus ning populaarsed olid ka peenikesed patsid, millega koos kasutati kangast punutud patse. Etnilised stiilid afrosoengust kuni rastade imiteerivate v\u00e4ikeste patsideni, olid moehullus ja naistelt oodati ainult eksperimenteerimist.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n


    Juustele oli see v\u00e4rvikas k\u00fcmnend \u2013 moes olid erksad punakad toonid, v\u00e4ga kunstlikud erksad v\u00e4rvid ja tagasi oli ka henna. T\u00e4navapilti ilmus j\u00e4lle juuste triibutamine, enamasti k\u00fcll pleegitamisena, ning soeng n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu oleks kristallsuhkrune kamm l\u00e4bi juuste t\u00f5mmatud.
    J\u00e4rguline l\u00f5ige tuli moodi k\u00f5ikv\u00f5imalikes variantides. Kihilised soengud erineva pikkusega salkudest, mis olid laialt levinud 1970ndatel, n\u00e4gid v\u00e4lja, nagu oleks \u00fchendatud kaks soengut \u2013 pealmine juustekiht l\u00fchike ja alumised pikad. Enam ei n\u00e4htud vaeva juuste f\u00f6\u00f6nitamise ja tupeerimisega, sest juuste kuivatamiseks piisas vaid k\u00fcmnest s\u00f5rmest.
    Diskovaimustus t\u00f5i valiku sillerdavaid v\u00e4rve ja efekte. Meik muutus keerukamaks, kuna koos kasutati erinevaid v\u00e4rve, juveelisarnaseid pigmentv\u00e4rve ja litreid.<\/p>\n\n\n\n

    1980 \u2013 1990<\/h5>\n\n\n\n

    1980ndatel pidid juuksed v\u00e4lja n\u00e4gema hoolitsetud ning kallilt soengusse seatud. \u00dcldjuhul t\u00e4hendas see\u00a0big hair<\/em>\u2019i- kohevat soengut (fotol Cher). Sellised soengud saadi tupeerimise ja f\u00f6\u00f6nitamisega, sageli kinnitati \u00fclespuhvitud juuksed kuklas hiigelsuure klambriga hobusesabaks.
    Noored kandsid juukseid siiski enamasti pikkade ja lahtistena ning eelistavalt \u00fcksk\u00f5ik mis tooni blondidena.
    Kaheksak\u00fcmnendate l\u00f5pus tulid moodi ka nn peenikesed vahvlilokid, mida tehti spetsiaalsete kuumade tangidega. Uudsed tangid olid alguses paljudele oma kalliduse t\u00f5ttu k\u00e4ttesaamatud ning need, kes soovisid enam-v\u00e4hem sama tulemust, pidid selle saavutamiseks meisterdama \u00f5htuti juustesse peenikesi punupatse, et hommikul need j\u00e4llegi lahti kammida. Eriti moodne oli suunaga k\u00fcljele tupeeritud k\u00f5rge tukk, mille p\u00fcsimiseks l\u00e4ks tarvis palju juukselakki.<\/p>\n\n\n\n

    • \"\"<\/figure><\/li>
    • \"\"<\/figure><\/li>
    • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n

      Punk-liikumise p\u00e4rand oli terve rida harjaselisi, geelitatud soenguid, mis seisid pealael p\u00fcsti.
      Iga\u00fcks, kes \u00fcritas v\u00e4hegi sportlik ja moekas v\u00e4lja n\u00e4ha, pidi kandma juustes disainer-p\u00e4ikeseprille, ja seda vaatamata aastaajale.
      Sel k\u00fcmnendil muutus meik matiks, v\u00e4rve kasutati aga j\u00f5uliselt. Ihaldusv\u00e4\u00e4rne oli loomuliku v\u00e4ljan\u00e4gemisega nahk, sageli kergelt p\u00e4evitunud v\u00f5i koguni tedret\u00e4hniline, tugevalt piiritletud suu ja silmadega. Kulmud olid paksud ja huulepulk oli sageli puhas punane v\u00f5i ka k\u00e4reroosa. Ka silmalainer muutus v\u00e4ga moekaks ning lauv\u00e4rvid olid tavaliselt loomulikes (pruunides) v\u00e4rvides. 1980ndate ilun\u00f5udeks kujunes \u00fchtlane meigij\u00e4lgedeta l\u00f5pptulemus.<\/p>\n\n\n\n

      1990 \u2013 2000<\/h5>\n\n\n\n

      Selle k\u00fcmnendi juuksemood j\u00e4rgis individuaalsuse reeglit. Hittsoenguteks kujunesid Meg Ryani (fotol) l\u00fchike\u00a0mop-top<\/em>\u00a0ning Jennifer Anistoni pseudo-70ndate pikk l\u00fchikeste j\u00e4rkudega l\u00f5ige.
      Mis v\u00e4rvidesse puutub, siis n\u00e4is, et blond pole enam moes ning mehed on h\u00e4\u00e4letanud k\u00f5ige populaarsemaks persooniks punapea. Naiste seas oli aga populaarne tume juus.<\/p>\n\n\n\n

      • \"\"<\/figure><\/li>
      • \"\"<\/figure><\/li>
      • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n

        Tegelikult oli sel k\u00fcmnendil vastuv\u00f5etav ka juuste puudumine. Kiilasp\u00e4isusega uhkeldasid Demi Moore, kelle juuksed aeti maha t\u00e4nu filmirollile, Monaco printsess Caroline, kes j\u00e4i juustest ilma t\u00e4nu haigusele ning iiri lauljanna Sinead O\u2019Connor (fotol).
        Neile, kelle peakuju kiilaspead ei lubanud, olid suurmoeks soengud. Sasised hobusesabad olid populaarsed nii t\u00f6\u00f6l kui \u00f5htustel \u00fcritustel. V\u00e4ga pidulikke soenguid t\u00e4iendati keerukate mustritega metallist, aga ka kullast ja h\u00f5bedast kroonidega.
        Hooldusvahendite kasutamine ei torganud enam v\u00e4ga silma ning r\u00f5hk oli juuste loomulikul siidisusel. Uudsuseotsinguis v\u00f5eti \u00fcha sagedamini \u00fcle moeshow\u2019de patsid ja intensiivsed v\u00e4rvid.<\/p>\n\n\n\n

        Moodi tuli lihtsus ja minimalism. Sajandi l\u00f5pus laideti maha k\u00f5ik liialdused, loobuti ekstravagantsusest ja edevast elustiilist. Naised soovisid loomulikult kaunid v\u00e4lja n\u00e4ha (fotol Kate Moss). Endisest enam hakati r\u00f5hku p\u00f6\u00f6rama tervislikule toitumisele.
        \u00dcheksak\u00fcmnendate alguses j\u00e4tkasid matid toonid v\u00f5iduk\u00e4iku, neile lisandusid metalli-toonid. Pruun kuulutati uueks mustaks. Kogu moodne jumestusvahendite gamma koosnes bee\u017eikas-pruunist kuni tumeda ploomikarva lillakaspruunini. Moeajakirjad julgustasid naisi \u00fclitumedaid huulepulki kasutama. Jumestamises v\u00f5eti kasutusele k\u00f5ik erinevad tekstuurid: vedelikud, geelid ja kreemid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        1900 \u2013 1910 20. sajandi esimene k\u00fcmnend oli v\u00e4ga naiselik ja graatsiline aeg \u2013 kogu glamuur, vabamate soengutega ja k\u00fclluslikult kaunistatud k\u00fcbaratega, \u201el\u00e4ks\u201c s\u00f5na otseses m\u00f5ttes p\u00e4he. Peamiseks trendiks olid natuke s\u00e4brulised, kuid lopsakad soengud. Pea n\u00e4is, rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute k\u00fcbaratega, hiiglasuur. Lopsakad lained ja \u00fcleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-775","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-soengukujundus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/775","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=775"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/775\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":801,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/775\/revisions\/801"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=775"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=775"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=775"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}