![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/1-1024x902.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/2.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\nMuistne Rooma (8. sajand e.m.a \u2013 5. sajand m.a.j.)<\/h4>\n\n\n\n
Soengut peeti rooma naise v\u00e4limuses v\u00e4ga oluliseks.<br>
Rooma riigi varasemal perioodil kanti lihtsalt keskelt lahku kammitud ja kuklale s\u00f5lme seotud juukseid.<br>
Rooma Impeeriumi ajal koguti juuksed kukla taha v\u00f5i pea peale keerulistesse s\u00f5lmedesse ning palmikutesse. Lauba \u00fcmber seati juuksed j\u00e4ikadeks peenikesteks lokikesteks. Soengu kooshoidmiseks ja kaunistamiseks kasutati juuksen\u00f5elu, v\u00f5rke, p\u00e4rlite ja kalliskividega kaunistatud paelu, v\u00f5rusid, kilpkonnaluust kamme ning hiljem diadeeme.<br>
Muistses Roomas kandsid mehed \u00fcsna pikki juukseid ja habemeid. Rooma Vabariigi ajal olid habemed endiselt veel moes, aga juuksed l\u00f5igati juba l\u00fchikeseks.
Hiljem, umbes 200 eKr, muutus n\u00e4o raseerimine v\u00e4ga levinuks. Habemeid j\u00e4id kandma ainult filosoofid ja \u00f5petlased, soovides j\u00e4rgida Rooma tarkade stiili.
Habemeajamise t\u00f6\u00f6kojad said populaarseteks meeste kogunemiste kohtadeks, kus peeti nii poliitilisi kui \u00e4rilisi vestlusi. Rikkad roomlased lasid habet ajada kodus spetsiaalsetel orjadel.<\/p>\n\n\n\nJuukseid kanti suhteliselt l\u00fchikestena, kuid soengustiil oli enamasti suunaga ette ning h\u00e4sti \u00f5litatud v\u00f5i vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks. Juukseid k\u00e4hardasid ka k\u00fcpses eas mehed.<br>
Kiilasp\u00e4isust peeti inetuks ja p\u00fc\u00fcti seda varjata ning ka ravida k\u00f5iksuguste haisvate vedelikega. Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar (pildil) t\u00f5i moodi loorberip\u00e4rja, mis oli aum\u00e4rgiks s\u00f5jaliste v\u00f5i akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea v\u00f5imalus varjata oma s\u00fcvenevat kiilasp\u00e4isust.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/3-2.jpg\")
<\/figure><\/div>\n\n\n\nMuistne Kreeka (8. sajand e.m.a \u2013 6. sajand m.a.j.)<\/h4>\n\n\n\n
Muistse Kreeka ajastul said alguse ilusalongid. Filosoofid, kirjanikud, luuletajad ja poliitikud vahetasid k\u00f5iksuguseid uudiseid just sellel ajal kui neid raseeriti, lokiti, manik\u00fc\u00fcriti, pedik\u00fc\u00fcriti v\u00f5i hoopiski masseeriti.
Juuksed olid \u00fcldjuhul pikad, tumedad ja paksud, loomulikult v\u00f5i kunstlikult lokitud ning erinevatesse kujunditesse seatud. Populaarsed olid igasugused metallist ja riideribast tehtud peaehted.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/4-2-1024x680.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nSel ajastul avastasid naised v\u00f5imaluse kanda juukseid hobusesabas. Et juuksed paremini l\u00e4igiksid ja l\u00f5hnaksid, v\u00f5eti appi \u00f5lid, vahad ja pumatid. Blondid kiharad olid muistses Kreekas haruldased ja selleks, et sellist v\u00e4ljan\u00e4gemist saavutada, pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee ja kummeli t\u00f5mmise seguga. Soeng olid sageli meistriteos, mida teostas suur teenijate hulk.
Iidse Kreeka varasemal perioodil kandsid mehed pikki juukseid ja pikka habet. Juustest moodustati mitmesuguseid j\u00e4iku kompositsioone: punuti k\u00f5rvade taha kaks tugevat juuksepalmikut ja keerati nad \u00fcmber pea ning lauba\u00e4\u00e4rsed juuksed s\u00e4titi paksudeks r\u00f5ngakujulisteks lokkideks. Teine p\u00f5hiline soeng koosnes tihedatest lokitud salkudest \u2013 see oli jumal Zeusi soeng, kus lokid langesid ilusate vertikaalsete ridadena.
V \u2013 IV sajandil e.m.a. kadusid aga need soengud ajapikku ja asemele tulid l\u00fchikesed ja tugevasti lokitud soengud. Suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati juuste lokkimisele, mida teostati nii k\u00fclmal kui kuumal moel. Soengutes esinesid erinevad lokkide vormid: r\u00f5ngakujulised, spiraalsed ja torukujulised.
Ateena riigi \u00f5itsengu ajal muutusid soengud naiselikumateks. \u00dcks nendest sai nimetuse \u201eApollo seos\u201c, mille puhul pikkad lokkis salgud seoti lipsukujuliselt pealaele.
V\u00e4ga populaarne oli ka l\u00fchike sportlik soeng nimetusega \u201eMakedoonia Aleksander\u201c, mille puhul l\u00f5igati juuksed j\u00e4rku, lokiti vabalt ja kujundati kaunilt.
Hiljem kasutati juuste kooshoidmiseks ja kaunistamiseks peav\u00f5rusid ning lilledest ja lehtedest punutud p\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\nKeskaeg (5. \u2013 15. sajand)<\/h4>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/5-1-1-734x1024.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/6-1-681x1024.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\nJuuksurit\u00f6\u00f6s tekkis uus amet \u2013 saunamees, kes l\u00f5ikas juukseid, tegi soenguid ja ajas habet ning andis ka meditsiinilist abi.
Keskaegne soengumood pendeldas, aga pidevalt rooma ja vanagermaani kombe vahel, kus germaanlased kandsid pikki juukseid, kui inimese v\u00e4\u00e4rikuse ja t\u00e4htsuse tunnusm\u00e4rki.
Naised kandsid pikki lahtisi juukseid, mida hoidis koos pea \u00fcmber seotud pael v\u00f5i v\u00f5rk. Vahel punusid naised oma juuksed kahte patsi, need keerati k\u00f5rvade kohale kokku ning kinnitati valge lindiga, mis kattis lauba, soengu ja l\u00f5uaaluse. K\u00f5rgemast seisusest daamid kandsid selle peal veel p\u00e4rga. Naiste peakatte lisandiks peeti kogu Euroopas peent l\u00e4bipaistvat vuaali, mille tootmise poolest oli kuulus Reimsi piirkond Prantsusmaal.
Habet mehed ei kandnud, kuid vuntsid olid pikad.
Alates XIV sajandist ilmus Euroopasse nn burgundia mood, mida iseloomustas rikkus ja s\u00e4ravus. K\u00f5rgematest kihtidest noored mehed hakkasid juuksed lokki keerama ja kandma oskuslikult kujundatud habemeid ja vuntse.
Naiste soengud olid kaetud mitmesuguste hiiglasuurte ja naljakate peakatetega.<\/p>\n\n\n\nRenessanss (12. \u2013 17. sajand)<\/h4>\n\n\n\n
Renessansiaegses Itaalias olid kaunid ja naiselikud, punakuldse tooniga blondid juuksed eriti hinnatud. Heledad juuksed olid Itaalia naiste unistuseks ja meeste imetlusobjektiks juba Rooma ajast peale.
Sel ajastul polnud juuste pleegitamine keeruline. Naised istusid kannatlikult kuuma p\u00e4ikese k\u00e4es, peas ilma p\u00f5hjata k\u00fcbar ja juuksed rippumas \u00fcle selle laiade servade. Palavuse peletamiseks niisutati aeg-ajalt nii ennast, kui juukseid pika varda otsa pistetud k\u00e4snaga. Veneetsias ehitati selle tarbeks katustele v\u00e4ikesed kambrid, kus daamid pleegitasid oma kiharaid. Pleegitamis- ja v\u00e4rvimisvahendite retsepte hoiti kiivalt saladuses, nende valdajad, habemeajajad ja juuksurid, osutasid oma teenuseid vaid suure tasu eest.
Itaallannade soengud \u00fcllatasid oma mitmekesisusega. Daamid j\u00e4rgisid antiikseid eeskujusid ja keerasid oma juukseid s\u00f5lmedesse ja punusid patsidesse, mis seoti paeltega ja kaunistati p\u00e4rlitega v\u00f5i pandi neile \u00fcmber nahast vutlar v\u00f5i tutikesega l\u00f5ppev v\u00f5rk. Pikad lokid raamisid n\u00e4gu, sageli seoti kimpu korjatud juuksed ristuvate paeltega kukla taha, kust need siis laineliste lokkidena seljale langesid.
Paljud naised pidid kasutama v\u00f5ltslokke- ja patse, et selliseid soenguid endale v\u00f5imaldada.
Prantsuse kavalerid loobusid 1520. aastatel itaallastelt \u00fcle-v\u00f5etud moest, pikkadest lokitud juustest, ja l\u00f5ikasid need siilisoenguks. Selle l\u00fchiaegse moemuutuse p\u00f5hjustas t\u00e4iesti juhuslikult kuningas Francois I \u2013 kuningas sai lahingus peast haavata ja arstide n\u00f5udel tuli tal juuksed l\u00fchikeseks p\u00fcgada \u2013 peatselt j\u00e4ljendas tema uut soengut kogu \u00f5ukond. Enne seda kandis kuningas pikki juuksed ja need pidid kraele langema paremalt poolt.<\/p>\n\n\n\n\n\nNavarra kuninganna Marguerite<\/strong>\u00a0(pildil) sai kuulsaks \u00fclirikkalikult kaunistatud k\u00f5rgete naiste soengute algatajana. Need kujutasid endast metalltraadist karkassile tehtud tumedav\u00e4rvilisi parukaid, mis puistati \u00fcle musta puudriga, pidulikumatel puhkudel, aga muskaatp\u00e4hkli ja h\u00f5bedal\u00e4ikelise metallipuruga. Sageli juhtus, et ohtra kaunistuste alt ei olnud parukat n\u00e4hagi.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/7-1.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/8-1-768x1024.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n\nInglismaal kuninganna Elizabeth I<\/strong>\u00a0(pildil) ajal kanti k\u00f5igis erinevates v\u00e4rvitoonides parukaid. Kuninganna eelistas punakat v\u00f5i safranikarva soengut, mida ehtisid arvukad teemanditega n\u00f5elad ja h\u00f5bedane juuksev\u00f5rk. Elizabeth I t\u00f5i moodi ka paruka karkassi k\u00fclge kinnitatud loori, mis tekitas mulje pilvekesest. Soengut kaunistasid veel ripatsitega kuldv\u00f5rud.
Hispaanias tehti parukaid siidniitidest, mille vahele p\u00f5imiti p\u00e4rleid ja pitse. Laupa ja p\u00f5ske t\u00e4iendasid lokikesed. Daamid kandsid peakatte k\u00fclge \u00f5mmeldud juuksekrunne ja eri v\u00e4rvi kiharaid. Parukatele puistati peale rohkesti v\u00e4rvilist ja kuldset pulbrit.
Anglosaksi mehed kandsid kas pikki juukseid v\u00f5i v\u00e4ga l\u00fchikesi soenguid, mille puhul oli isegi kael raseeritud (Inglismaal olid need moes 11.\u201313. sajandil). Naiste soengutes domineerisid juuksev\u00f5rguga kinnitatud sarved ja keskelt lahku kammitud juuksed.
Saksamaal oli meeste juuksepikkus l\u00f5uani v\u00f5i isegi \u00f5lani.
Prantsusmaal oli meestel kombeks habet ja vuntse kanda.
P\u00f5hja-Euroopas elavatel naistel olid pikad juuksed, lokitud v\u00f5i patsi palmitsetud. V\u00e4ga paljud naised kandsid juustes ka \u0161injoone.<\/p>\n\n\n\n<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
Barokk ja Rokokoo (17. \u2013 18. sajand)<\/h4>\n\n\n\n
\n\nLouis XIII (pildil) oli mees, kes t\u00f5i moodi paljaks raseeritud n\u00e4o, \u00fclespoole keeratud vuntsid ja l\u00f5uaotsa tuti. Selle ajastu noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid v\u00f5i parukaid.
Versaille lossis Pariisis t\u00f6\u00f6tasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste loomiseks kasutasid loomakarvu, mererohtu ja maisikiude.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/9.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/10-2.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n\nLouis XIV (pildil) ei n\u00e4inud esialgu parukatel mingit m\u00f5tet, sest tema enda juuksed olid v\u00e4ga tihedad, kuid vanemas eas hakkas ta juuksekasv m\u00e4rgatavalt h\u00f5renema ning endast l\u00e4htuvalt, kehtestas ta riigis \u00fcle\u00fcldise parukakandmise k\u00e4su.
Alguses olid Louis\u2019 parukad suhteliselt rahumeelsed, ent peagi hakkasid need kandma nimesid, nagu \u201eL\u00f5vilakk\u201c ja \u201ePuudel\u201c, mis viitasid otseselt nende v\u00e4ljan\u00e4gemisele. Louis\u2019 ajal hakati parukaid eristama vastavalt seisusele: vaimulikel olid keskmise tiheduse ja \u00fcmara kujuga nn Hispaania parukad, k\u00f5rgetel ametnikel k\u00f5rged ning kandilise kujuga, s\u00f5jav\u00e4elaste parukad seoti tagant lindiga kinni.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\nLouis XIV noorukip\u00f5lve pidutsemiseperioodil \u201enoorenesid\u201c ka daamid, kandes kas lapselikku k\u00e4harpead v\u00f5i \u00f5lgadeni ulatuvaid juukseid, mis olid tagant lindiga seotud.
17. sajandi 60. aastatel hakkas levima soeng nimega\u00a0fontange\u00a0<\/em><\/strong>(pildil) \u2013 tanuga teostatud k\u00f5rge soeng, mis p\u00fcsis moes kolmk\u00fcmmend aastat. See soengumood tekkis t\u00e4nu preili Angelique de Fontange`ile, kelle juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. Kaunitar ei ehmunud sellest, v\u00f5ttis v\u00e4\u00e4riskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuningale see soeng meeldis ja otsekohe asusid naised teda j\u00e4ljendama.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/11-2.jpg\")
<\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\nSoengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV (pildil) ajal, t\u00e4nu tema armukesele Madame de Pompadourile (pildil). Parukameistrid olid palju k\u00f5rgemalt hinnatud, kui juuksurid. Rokokoo ajastu soengud on legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n
Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam. Selle aja soeng oli kooslus lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid toestati traatidega ja t\u00e4ideti k\u00f5ikv\u00f5imalike ehitusmaterjalidega, et need p\u00fcsti seisaksid. Juuksed keerati \u00fcmber raami, mis oli t\u00e4idetud vati, riide v\u00f5i p\u00f5huga ning tsementeeritud vastava pastaga. Niimoodi valminud soengud kujutasid laevu, linnupuure ja muud sellist, koos k\u00f5ige elavaga.<\/p>\n\n\n\n
Soengud k\u00f5rgusid kuni 1,5 meetrini. Peale selle, et need olid suured ja katastroofiliselt ebamugavad, tuli neid kanda mitu n\u00e4dalat ning seet\u00f5ttu asus neisse elama palju ebameeldivaid putukaid: lutikaid ja kirpe. T\u00f6\u00f6d said l\u00f5hnameistrid, kes proovisid parasiitide elu p\u00f5rguks muuta. Kasutati ka kratsimispulka, et k\u00f5ige selle elavaga peas toime tulla.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/12-2-707x1024.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/13-2.jpg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/10\/14-1.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muistne Egiptus (3000 aastat e.m.a) Umbes 3000 e.m.a oli Egiptuse aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli, kliimat arvestades, ka praktiline v\u00e4\u00e4rtus.Samas n\u00f5udis mood, et t\u00e4htsamatel s\u00fcndmustel kaeti pea parukaga, mille valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Mehed uhkeldasid valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja punutistega ehitud. Muistsetel egiptlastel oli olemas isegi nn juukse […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-753","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-soengukujundus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=753"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/753\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":770,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/753\/revisions\/770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}