{"id":636,"date":"2020-10-14T15:54:30","date_gmt":"2020-10-14T12:54:30","guid":{"rendered":"https:\/\/opik.digifi.eu\/?p=636"},"modified":"2020-11-14T17:28:04","modified_gmt":"2020-11-14T15:28:04","slug":"6-3-otsetoimivad-pigmendid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/?p=636","title":{"rendered":"6.3 OTSETOIMIVAD PIGMENDID"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Otsetoimivaid v\u00e4rvipigmente<\/strong>&nbsp;ei ole tarvis keemiliselt ilmutada, kuna nad eksisteerivad juba valmis kujul ja on n\u00e4htavad.<br>Otsetoimivaid pigmendid kinnituvad peamiselt kahe mehhanismi abil:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>\u00fcmbritseva keskkonna toimest tingituna kannavad juuksed \u00fcldiselt negatiivset elektrilaengut. Otsetoimivad pigmendid kannavad positiivset laengut \u2013 seega pigment t\u00f5mbub juukse k\u00fclge nagu pisike magnet.<\/li><li>m\u00f5ned otsetoimivad pigmendid on nii peeneteralised, et on v\u00f5imelised tungima l\u00e4bi soomuskihi ja ladestuma juuste pinnale.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-style-default is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\"><p><strong><em>Ajutised v\u00e4rvid ehk toonijad (ingl. k toner)<\/em><\/strong><\/p><p><em>Nende toonijate pigmendimolekul on liiga suur, et siseneda juuksesse. Pigmendimolekulid kinnituvad kutiikuli ja tema kihtide vahele.<\/em><\/p><p><strong><em>Kergv\u00e4rvid (ingl. k. demi-permanent colour)<\/em><\/strong><\/p><p><em>Nende v\u00e4rvide molekul on v\u00e4iksem kui toonijatel ja suurem kui poolp\u00fcsi \u2013 ja p\u00fcsiv\u00e4rvidel. Enamus pigmente j\u00e4\u00e4b kutiikulkihti, v\u00e4iksem osa siseneb aga ka korteksisse. Sisenemine saab v\u00f5imalikuks t\u00e4nu aktivaatorile, kuid tihti on oluline ka, et juus oleks v\u00e4rskelt pestud, sest vesi avab kutiikul kihi. Kergv\u00e4rvid ei helesta juukseid, ega tee p\u00fcsivaid toonimuutusi.<\/em><\/p><p><strong><em>Poolp\u00fcsiv\u00e4rvid (ingl. k semi-permanent colour)<\/em><\/strong><\/p><p><em>Need v\u00e4rvid sisenevad juba korteksisse ning vajavad v\u00e4ikese %-list aluselist kemikaali, mis avab juukse kutiikulkihi. Kunstlikud pigmendid j\u00e4\u00e4vad juuksesse koos loomulike (eumelaniin) pigmentidega, millest s\u00f5ltub ka tooni intensiivsus. Poolp\u00fcsiv\u00e4rvid sobivad juuste tumedamaks ja samas tumedusastmes v\u00e4rvimiseks. Nendega on v\u00f5imalik ka juukseid helestada 1-1,5 astet.<\/em><\/p><p><strong><em>P\u00fcsiv\u00e4rvid (ingl. k. permanent colour)<\/em><\/strong><\/p><p><em>V\u00e4rvimolekulid sisenevad l\u00e4bi avatud kutiikuli (avatakse aluselise kemikaaliga) \u2013 korteksisse. Korteksis toimuvad mitmed keemilised protsessid. Oks\u00fcdatsiooniprotsess toimub t\u00e4nu vesinikperoksiidile st, et&nbsp;H2O2&nbsp;k\u00e4ivitab protsessi, mille toimel helestatakse juuste loomulik pigment ning juuksesse saab siseneda kunstlik pigment. Juukses olevad v\u00e4rvipigmendid \u00fchinevad ning seet\u00f5ttu ei saa nad juuksest lihtsalt v\u00e4lja kuluda.<\/em><\/p><p><em>P\u00fcsiv\u00e4rvid sobivad juuste heledamaks v\u00e4rvimiseks ning hallide juuste katmiseks, aga ka tumedamaks ja toon-toonis v\u00e4rvimiseks, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- v\u00f5i poolp\u00fcsiv\u00e4rvi.<\/em><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-video\"><video controls src=\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/otsetoimiv-pigment.mp4\"><\/video><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Otsetoimivaid v\u00e4rvipigmente&nbsp;ei ole tarvis keemiliselt ilmutada, kuna nad eksisteerivad juba valmis kujul ja on n\u00e4htavad.Otsetoimivaid pigmendid kinnituvad peamiselt kahe mehhanismi abil: \u00fcmbritseva keskkonna toimest tingituna kannavad juuksed \u00fcldiselt negatiivset elektrilaengut. Otsetoimivad pigmendid kannavad positiivset laengut \u2013 seega pigment t\u00f5mbub juukse k\u00fclge nagu pisike magnet. m\u00f5ned otsetoimivad pigmendid on nii peeneteralised, et on v\u00f5imelised tungima l\u00e4bi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[8],"tags":[],"class_list":["post-636","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-juuste-varvimine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/636","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=636"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/636\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1683,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/636\/revisions\/1683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=636"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=636"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=636"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}