Kas juuste v\u00e4ljalangemine on seotud aastaaegadega?<\/h4>\n\n\n\n
Kevadel ja s\u00fcgisel v\u00f5ib juuste v\u00e4ljalangemine suureneda.
Kevadel on juuste v\u00e4ljalangemise peamisteks s\u00fc\u00fcdlasteks v\u00e4hene p\u00e4ike ja vitamiinide puudus \u2013 s\u00fcgisel aga m\u00f6\u00f6dunud suve liigne p\u00e4ike ja kuumus. Juuksed k\u00fcll vajavad v\u00e4ga D-vitamiini, mida annab meile p\u00e4ike, kuid siingi kehtib reegel, mille puhul liiga suur doos m\u00f5jub kahjulikult.<\/p>\n\n\n\n
Mida kujutab endast alopeetsia?<\/h4>\n\n\n\n
Alopeetsia<\/strong>\u00a0esimesed t\u00fc\u00fcpilised s\u00fcmptomid on v\u00e4ikesed kiilad laigud. M\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5ib neid t\u00fchimikke olla juba mitu. Need kiilad laigud peas ning habemepiirkonnas v\u00f5ivad olla mitmesugused, kuid k\u00f5ige levinumalt on nad \u00fcmmarguse v\u00f5i ovaalse kujuga. Selliseid laike v\u00f5ib esineda k\u00f5igis keha piirkondades, kus on karvad. Kui t\u00fchimiku servast t\u00f5mmates eraldub karvu, viitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole. Sageli taandub see probleem iseenesest umbes \u00fche aasta jooksul. Meest\u00fc\u00fcpi juustekadu<\/em><\/strong>\u00a0ehk\u00a0androgeenne alopeetsia on p\u00e4riliku iseloomuga sagedasemaid juuste h\u00f5renemise v\u00f5i kadumise p\u00f5hjuseid, eesk\u00e4tt pealae piirkonnas. See on \u00e4\u00e4rmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi v\u00e4iksemal hulgal \u00fcle 40a. naistel.<\/em><\/p> Telogen effluvium<\/em><\/strong>\u00a0ehk\u00a0pikenenud juuste puhkefaas v\u00f5i \u00fchtlane juuste h\u00f5renemine on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste v\u00e4ljalangemine ja \u00fchtlane juuste h\u00f5renemine \u00fcle kogu pea. Sageli on seos m\u00f5ned kuud varem esinenud stressiseisundiga, nagu \u00fcldhaigus, rasedus ja s\u00fcnnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jm.<\/em><\/p> Laiguline juuksetus<\/em><\/strong>ehk\u00a0Alopecia areatat esineb umbes 1% inimestel. Tavaliselt<\/em>\u00a0tekib \u00fcks v\u00f5i mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks v\u00f5ib sageli \u00e4geneda.<\/em><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n Igal juuksekarval on v\u00e4ike karvat\u00f5stjalihas, mis kinnitub juuksekarva ja -juure \u00fcmber olevale sidekoele. Trihholoogi s\u00f5nul murdub juuksekarv krambiga sarnase kokkut\u00f5mbe tagaj\u00e4rjel, mille tekkep\u00f5hjus on teadmata. See t\u00e4hendab, et juuksejuure \u00fcmber olev sidekude pigistab juuksekarva katki v\u00f5i kahjustab seda nii tugevalt, et juus murdub hiljem n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tlemise k\u00e4igus. Sageli kaasneb ka peanaha valulikkus v\u00f5i pinges tunne. P\u00e4rast kokkut\u00f5mmet ei pruugi juuksekadu kohe v\u00e4liselt n\u00e4ha olla. Juuksed v\u00f5ivad v\u00e4lja kukkuda edasise juuksehoolduse k\u00e4igus, mille t\u00f5ttu tekivad peanahale \u00fcmmargused juusteta laigud. Telesaate juht Gail Porter tegi oma kiilanemisest 2005. aastal eraldi dokumentaalprojekti. Ta keeldus kategooriliselt kandmast parukat, et rohkem teadvustada selle probleemi olemasolu.<\/em><\/p> N\u00e4itlejanna Neve Campbell puutus alopeetsiaga kokku, kui ta oli 23 aastane. Tema seostab seda eraeluliste pingetega. Nimelt oli tal k\u00e4sil lahutus, \u00fclet\u00f6\u00f6tamine surus nurka ning lisaks k\u00f5igele muule tuli hakkama saada j\u00e4litajaga.<\/em><\/p> Ameerika jalgaplliv\u00f5istkonna Chicago Cubs endine juht Mike Quade haigestus alopeetsiasse kolmeaastaselt. Ta on \u00f6elnud, et just spordiga tegelemine aitas tal leida s\u00f5pru ja saada n\u00f6 \u00fchiskonna poolt aktsepteerituks.<\/em><\/p> Matt Lucas, tuntud briti kom\u00f6\u00f6dian\u00e4itleja, hakkas alopeetsiaga koos elama juba kuueaastaselt. Ka temal on alopeetsia vorm, kus kehal ei ole \u00fchtegi karva. Ometigi ei sega see tal kirjutada \u00fcliandekaid kom\u00f6\u00f6diastsenaariumeid ja ka n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d tegemast.<\/em><\/p> N\u00e4itleja Christopher Reeve elu koos alopeetsiaga algas, kui ta oli kuueteistk\u00fcmneaastane. Oma raamatus kirjeldab ta v\u00e4rvikalt, kuidas ta erinevalt juukseid kammides p\u00fc\u00fcdis kiilaid kohti varjata. 1978. aastal, kui mees sai kuulsaks t\u00e4nu Supermani osat\u00e4itmisele, l\u00e4bis ta iga kolme kuu tagant steroidis\u00fcstide kuuri.<\/em><\/p> NBA korvpallur Charlie Villanueva, kellel alopeetsia s\u00fcmptomid ilmnesid, kui mees oli kolmeteistk\u00fcmneaastane, on osalenud teleprojektis, kus ta k\u00fclastas sama seisundiga inimesi. Charlie Villanueva, Matt Lucas ja Mike Quade p\u00f5evad k\u00f5ik alopeetsia k\u00f5ige raskemat vormi. See t\u00e4hendab, et peale juuste on kadunud ka kulmud, ripsmed ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kehakarvad.<\/em><\/p> USA v\u00f5rkpallikoondise m\u00e4ngijad ajasid end 1992. aastal kiilaks, et avaldada toetust ja austust Bob Samuelsonile, m\u00e4ngijale, kes on sunnitud elama koos alopeetsiaga.<\/em><\/p><\/blockquote>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kui organism ei suuda mingil p\u00f5hjusel juuksesibulaid toitainetega varustada, tekib olukord, kus juukseid langeb v\u00e4lja rohkem, kui on tavap\u00e4rane. Mis juhtub juustega, kui nad hakkavad v\u00e4lja langema? Juuksekarv koosneb juuksesibulast ja surnud ning keratiniseerunud rakkudest moodustunud juuksekarvast. Kui juuksesibulas olevate rakkude areng on h\u00e4iritud, katkeb juuksekarva kasv ning juuksekarv sureb enne oma kasvuts\u00fckli l\u00f5ppu. See […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-384","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-juuste-ja-peanaha-hooldamine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/384","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=384"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/384\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":385,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/384\/revisions\/385"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=384"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=384"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=384"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Alopeetsiat on kolme t\u00fc\u00fcpi:
Koldeline alopeetsia<\/strong>\u00a0(ld.k.\u00a0Alopecia areata<\/em>) on selle seisundi k\u00f5ige levinum vorm. P\u00e4he tekivad \u00fcmarad, erineva suuruse ja kujuga kiilad laigud, mis v\u00f5ivad vahetevahel kaduda ja siis taas tagasi ilmuda. Koldeline alopeetsia v\u00f5ib aja jooksul muutuda\u00a0Alopecia totalis\u00b4<\/em>ksja ka\u00a0Alopecia universalis<\/em>`ks. Esimese puhul langevad v\u00e4lja k\u00f5ik peas olevad juuksed ning teise puhul kaovad k\u00f5ik kehal olevad karvad.
Miks selline seisund tekib, on siiani veel m\u00f5istatus. On leitud seos geneetikaga, samuti on esinenud kaasas\u00fcndinud alopeetsiat ning \u00fche tegurina v\u00f5ib nimetada ka stressi. \u00dcks levinenum arvamus on, et immuuns\u00fcsteemi rakud p\u00fc\u00fcavad h\u00e4vitada juuksekarvu, pidades neid v\u00f5\u00f5raks allergeeniks. Miks nad seda teevad, seda siiski \u00f6elda ei osata.<\/p>\n\n\n\n![\"\"\/](\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/45.png\")
\u201eT\u00fchja ala \u00fcmbruses v\u00f5ib m\u00e4rgata nn juukset\u00fc\u00fckaid, mida eksikombel peetakse uuteks juusteks. Mikroskoobiga uurides aga selgub, et t\u00fc\u00fcka ladva t\u00fcveosas puudub pigment. See n\u00e4itab, et juus ei saa toitaineid korralikult k\u00e4tte, mist\u00f5ttu mingil hetkel tulevad \u00e4ra ka need v\u00e4ikesed juuksed ning laiguline ala laieneb veelgi\u201d, \u00fctleb juukseuurija.
Sageli on sellise seisundiga inimesel k\u00f5ikv\u00f5imalikud proovid ja anal\u00fc\u00fcsid korras ning tihti keeldutakse seda ka haiguseks nimetama.
Peale tavap\u00e4rast stressiseisundit on pakutud ka, et juuksejuurtesse v\u00f5ib olla kogunenud rohkelt kaltsiumi, mis takistab toitainete imendumist (seda on v\u00f5imalik tuvastada juuksejuureuuringus mikroskoobi abil), mist\u00f5ttu juuksed muutuvad n\u00f5rgemaks.
Uuringud on n\u00e4idanud, et laiguline juuksekadu esineb sageli tarkadel, intelligentsetel ja tundlikel inimestel, kes on loomult vastutustundlikud ning kes hoiavad oma tundeid ja l\u00e4bielamisi pigem endas, kui n\u00e4itavad neid v\u00e4lja. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib keha hakata reageerima nende enda vastu.
Tihti lohutatakse, et selline seisund on m\u00f6\u00f6duv, kuid pole harvad ka olukorrad, kus kiilad laigud peas vahel kaovad ja siis siiski tagasi tulevad. On ka juhtumeid, kus inimene p\u00f5des laigulist alopeetsiat, mis taastus, kuid millele paari aasta p\u00e4rast j\u00e4rgnes seisundi raskem vorm ning kadusid nii juuksed kui ka k\u00f5ik muud karvad kehal.
T\u00f5si, m\u00f5ningast edu on siiski saavutatud kortikosteroidide kasutamisega. K\u00f5ige parem efekt on saavutatud kortikosteroidide s\u00fcstimisega. Samas ei ole v\u00f5imalik tagada, et see m\u00f5jub. On olemas ka raviv kreem, kuid see ei suuda siseneda nahka nii s\u00fcgavale, et m\u00f5jutada juuksejuuri. Suukaudsete vahendite miinuseks peetakse aga m\u00f5ju olemasolu ainult tarvitamise perioodil.
Kirjandusse on paisatud uuringuid, mis m\u00f5ne ravimi suhtes on saavutanud h\u00e4id tulemusi, kuid \u00fcldjuhul puudub usaldusv\u00e4\u00e4rsus. Seda juba p\u00f5hjusel, et seisund v\u00f5ib iseenesest taastuda ning pole v\u00f5imalik olnud kindlaks teha, kas taastumine oli iseeneslik v\u00f5i m\u00f5ne medikamendiga seotud.
Alopeetsiaga kaasnevad ka muud ebameeldivused. Esiteks v\u00f5ib kiilas peanahk saada kergesti p\u00e4ikesep\u00f5letuse. Ninakarvade puudusega kaasneb heinapalaviku ja muude allergiate oht. Ripsmete puudumine muudab aga silmad tundlikuks ja vastuv\u00f5tlikuks. Probleeme v\u00f5ib olla ka k\u00fc\u00fcntega, sest keratiinist moodustuvad nii juuksed kui ka k\u00fc\u00fcned. Kuna see seisund m\u00f5jutab v\u00e4ga suures osas ka inimese v\u00e4limust, siis v\u00f5ib kaasneda ka \u00e4revush\u00e4ire, sotsiaalfoobia, ehk kartus viibida kohtades, kus on palju inimesi v\u00f5i kus muul moel v\u00f5ib liigset t\u00e4helepanu saada, ning loomulikult v\u00f5ib selline seisund kaasa tuua ka depressiooni.<\/p>\n\n\n\n