{"id":352,"date":"2020-10-10T17:25:58","date_gmt":"2020-10-10T14:25:58","guid":{"rendered":"https:\/\/opik.digifi.eu\/?p=352"},"modified":"2020-10-20T12:14:32","modified_gmt":"2020-10-20T09:14:32","slug":"2-10-juukse-tekstuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/?p=352","title":{"rendered":"2.10 JUUKSE TEKSTUUR"},"content":{"rendered":"\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:66.66%\">\n<p>Tuntumad v\u00e4rviretseptid on tehtud 0,03 ja 0,06mm paksustele juustele (peened ja normaalsed juuksed). Paksud juuksed (\u00fcle 0,07mm) vajavad eriretsepte.<br>Juuksekarva tekstuuri v\u00f5ib jagada:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>J\u00e4me tekstuur<\/li><li>Keskmine tekstuur<\/li><li>Peenike tekstuur<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Juuksetekstuur ei pruugi olla kogu pea ulatuses sarnane. Kuklajuuksed, peakrooni osa ning k\u00fcljed ja esiosa, v\u00f5ivad oma tekstuurilt olla t\u00e4iesti erinevad.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:33.33%\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/Kalibraator.jpg\" alt=\"\"\/><figcaption>Pildil oleva juuksekalibraatoriga m\u00e4\u00e4ratakse sajandik-millimeetrise t\u00e4psusega juukse paksus nn juuksepoolitaja.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p><strong>J\u00e4medal juuksetekstuuril<\/strong>\u00a0on k\u00f5ige laiem diameeter.<br>Peentest juustest on ta tugevam samal p\u00f5hjusel, nagu j\u00e4me k\u00f6is on tugevam peenest k\u00f6iest.<br>Selline juuksetekstuur n\u00f5uab t\u00f6\u00f6tlemisel tugevamaid vahendeid ja moodusi ning need juuksed on k\u00f5ige vastupidavamad igasuguste v\u00e4liste m\u00f5jutuste suhtes. J\u00e4meda tekstuuriga juuksed on v\u00e4rvimisel, struktuuri p\u00fcsimuutmisel ja blondeerimisel k\u00f5ige raskemini t\u00f6\u00f6deldavad.<br><strong>Keskmine juuksetekstuur<\/strong>\u00a0on alus, mille j\u00e4rgi eraldatakse peenike ja j\u00e4me juuksetekstuur.<br>Keskmist tekstuuri peetakse normaalseks juukseks, kuna seda t\u00fc\u00fcpi tekstuuri esineb k\u00f5ige rohkem ja sellega ei kaasne eriti palju probleeme, millele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<br><strong>Peenel juuksetekstuuril<\/strong>\u00a0on k\u00f5ige v\u00e4iksem diameeter.<br>Neid juukseid on k\u00f5ige kergem kahjustada keemiliste t\u00f6\u00f6tlustega \u2013 nad alluvad t\u00f6\u00f6tlemisele k\u00fcll kergesti, kuid sama kergesti saavad t\u00f6\u00f6tluse k\u00e4igus kahjustada.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p><strong>Juuksetekstuuri hindamiseks<\/strong>\u00a0tuleb v\u00f5tta juuksesalk, hoida seda \u00fches k\u00e4es ja teise k\u00e4e p\u00f6idla ja nimetiss\u00f5rmega tunnetada juukse olemust. Sellist tegevust tuleb korrata v\u00e4hemalt neljas erinevas pea osas. P\u00e4rast l\u00fchiaegset praktiseerimist, on juuksur juba t\u00e4iesti valmis tunnetama juukse erinevaid tekstuure.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/8.jpg\" alt=\"\"\/><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p><strong>Juuste tihedust<\/strong>\u00a0m\u00f5\u00f5detakse karvade hulgaga peanahal 2,5cm kohta. See on indikaator, mis n\u00e4itab juuste hulka peanahas. Tihedust saab klassifitseerida madalaks, keskmiseks ja k\u00f5rgeks (sageli kasutatakse v\u00e4ljendeid: \u00f5huke, keskmine ja paks).<br>Juuste tihedus ei ole seotud juukse tekstuuriga ja on k\u00f5ikidel inimestel erinev \u2013 v\u00f5ib esineda peeneid-tihedaid ning ka tugevaid-\u00f5hukesi juukseid.<br>Keskmine juuksetihedus on\u00a0<em>ca<\/em>\u00a02200 karva 2,5cm kohta.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Juuste poorsus<\/strong>\u00a0on juukse v\u00f5ime\u00a0<strong>absorbeerida ehk imada<\/strong>\u00a0niiskust.<br>Juhul, kui juuste soomuskiht on tugevalt suletud, siis on juuksed\u00a0<strong>vetth\u00fclgavad ehk h\u00fcdrofoobsed<\/strong>\u00a0\u2013 kui aga soomuskiht on avatud (keemiliselt t\u00f6\u00f6deldud juuksel), siis\u00a0<strong>imavad juuksed vett<\/strong>\u00a0endasse ja neid nimetatakse\u00a0<strong>h\u00fcdrofiilseteks<\/strong>\u00a0juusteks.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/9.png\" alt=\"\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Juukse poorsus on seotud juukse kutiikuli kihiga. Poorsed juuksed imavad vett kergesti endasse t\u00e4nu kahjustatud ehk avatud soomuskihile.<br><strong>Madala poorsusega<\/strong>\u00a0juukseid peetakse v\u00e4ga vastupidavateks ja sitketeks. Nende t\u00f6\u00f6tlemiseks on vaja rohkem aluselisi preparaate kui tugevalt poorsete juuste puhul, sest aluseline preparaat paisutab juust ja selle abil avanevad juuksesoomused kergemini.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/10.png\" alt=\"\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p><strong>Keskmise poorsusega<\/strong>\u00a0juukseid nimetatakse normaalseks ja nad ei vaja erilist t\u00f6\u00f6tlemisviisi.<br><strong>K\u00f5rge poorsus<\/strong>\u00a0juustes on sageli \u00fclet\u00f6\u00f6tlemise tulemus.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"aligncenter size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/11.png\" alt=\"\"\/><\/figure><\/div>\n\n\n\n<p>Sellised juuksed on kahjustatud, kuivad, kergesti katkevad ja rabedad.<br>K\u00f5rge poorsusega juuste keemilisel t\u00f6\u00f6tlemisel tuleb j\u00e4lgida, et preparaat oleks madala aluselisusega (v\u00e4iksem pH-v\u00e4\u00e4rtus) \u2013 see aitab v\u00e4ltida j\u00e4rjekordset \u00fclet\u00f6\u00f6tlemist.<br>Juukse tekstuur ei ole juukse poorsuse n\u00e4itaja \u2013 erinevaid poorsuse astmeid on t\u00e4heldatud paljudes erineva tekstuuriga juustes. V\u00f5ib juhtuda, et tugevatel juustel on sageli madal poorsus ja nad on t\u00f6\u00f6tlusele vastupidavamad \u2013 k\u00f5rge poorsus v\u00f5ib neil esineda p\u00e4rast tugevat keemilist t\u00f6\u00f6tlemist.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<p><strong>Juuste poorsust saab testida<\/strong>&nbsp;katsudes juuksekarvu erinevatest pea osadest \u2013 \u00fche k\u00e4ega salku hoides libistatakse teise k\u00e4e p\u00f6ial ja nimetiss\u00f5rm piki juust, otsast peanaha poole. Kui soomuskiht on terve \u2013 on juuks sile, tihe(paks) ja tugev. Juhul, kui juus tundub kergelt kare \u2013 on ta poorne. Kui juus on v\u00e4ga kuiv, kare ja katkev, nimetatakse teda \u00fcli(v\u00e4ga) poorseks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Juukse elastsus<\/strong>\u00a0on juuste v\u00f5ime venida ja t\u00f5mbuda tagasi oma tavap\u00e4rasesse olekusse ilma katkemata. M\u00e4rjad juuksed v\u00f5ivad venida kuni 50% ja p\u00e4rast t\u00f5mbuda tagasi normaalsesse olekusse. Kuivad juuksed on v\u00f5imelised venima 1\/5 oma pikkusest.<br><strong>Normaalse elastsusega<\/strong>\u00a0juuste puhul ei vaja erilist l\u00e4henemisviisi soengute tegemisel ega keemilisel t\u00f6\u00f6tlemisel.<br><strong>Madala elastsusega<\/strong>\u00a0juuksed on rabedad ja katkevad kiiresti. Juustesse on raske teha nii soenguid kui keemilist t\u00f6\u00f6tlust, sest tulemus ei ole p\u00fcsiv.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/12.jpg\" alt=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/13.jpg\" alt=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Juuste elastsuse testimiseks<\/strong>\u00a0tuleb v\u00f5tta m\u00e4rg juuksesalk (paar karva) pea eri piirkondadest ja venitada (p\u00fc\u00fcda pooleks t\u00f5mmata). Juuksed, mis venivad, aga t\u00f5mbuvad tagasi oma loomulikku olekusse, on elastsed. Juuksed, mis katkevad v\u00f5i muudavad oma olekut, esindavad madalat elastsust.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>Iga edukas juuksuriteenus algab juuste anal\u00fc\u00fcsiga, hinnates nende omadusi ja hetke olukorda. Seda on vaja, et m\u00e4\u00e4rata tegevuste v\u00f5imalused ja ohud,\u00a0 saavutamaks parimat tulemust, sest erinevat t\u00fc\u00fcpi juuksed reageerivad erinevalt. Juukseid anal\u00fc\u00fcsides tuleb kasutada oma n\u00e4gemis-, kompimis-, kuulmis- ja haistmismeelt.<br><strong>Neli k\u00f5ige olulisemat fakti, millele keskenduda enne juustega tegelemise alustamist, on tekstuur, poorsus, elastsus ja tihedus,<\/strong>\u00a0kuid t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata ka juuste kasvu ise\u00e4rasustele ning peanaha seisundile (kuiv v\u00f5i rasune peanahk).<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">LOKKIS JUUKSED<\/h4>\n\n\n\n<p>Juukseid kirjeldatakse nende kuju j\u00e4rgi ning jagatakse sirgeteks, lainelisteks, lokilisteks ja kr\u00e4ssus juusteks.<br>Juuste v\u00e4limusel on geneetiline ja rassiline taust.<br>Kuigi on teada, et asiaatidel on tugevalt sirged juuksed, afro p\u00e4ritolu inimestel \u2013 kr\u00e4ssus ning europiidse rassi esindajatel on sirged kuni lainelised juuksed, leidub igas rassis igasuguste juuste esindajaid.<br>Lokilisus v\u00f5ib varieeruda ka kogu inimese pea piirkonnas. Ei ole sugugi haruldane, et m\u00f5nes peaosas on sirgemad ja m\u00f5nes lokilisemad juuksed.<br>Paljud erinevate uurimuste k\u00e4igus on p\u00fc\u00fctud leida p\u00f5hjuseid, miks on m\u00f5nikord juuksed loomulikult lokkis, ent siiani pole leitud \u00fchtegi \u00fchist ja valdavat n\u00e4itajat, mis annaks sellele k\u00fcsimusele vastuse. \u00dcks levinumaid teooriaid viitab juukse keskosa\u00a0 erinevustele.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/14.png\" alt=\"\"\/><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/juuksur.innove.ee\/img\/chapter2\/3.png\" alt=\"\"\/><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<p>Uurimuste k\u00e4igus on viidatud ka asjaolule, et lokkis juuksed ei kasva k\u00fclgedelt v\u00f5rdselt. K\u00fcljel, mis kasvab kiiremini ja on kergelt pikem, kaob tasakaal ning kiiremini kasvav osa keerdub \u00fcmber l\u00fchema osa. Sirged juuksed kasvavad k\u00fclgedel \u00fchtlaselt, on tasakaalus ning seal on juuksekasv v\u00f5rdne.<br>Juukse lokilisuse aste ei s\u00f5ltu tema muudest omadustest. Juustel on erinevad diameetrid, peenest kuni j\u00e4medani, hoolimata tema lokilisusest. Nii t\u00e4iesti sirged kui ka kr\u00e4ssus juuksed erinevad \u00fcksteisest oma tekstuuri ja tiheduse poolest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tuntumad v\u00e4rviretseptid on tehtud 0,03 ja 0,06mm paksustele juustele (peened ja normaalsed juuksed). Paksud juuksed (\u00fcle 0,07mm) vajavad eriretsepte.Juuksekarva tekstuuri v\u00f5ib jagada: J\u00e4me tekstuur Keskmine tekstuur Peenike tekstuur Juuksetekstuur ei pruugi olla kogu pea ulatuses sarnane. Kuklajuuksed, peakrooni osa ning k\u00fcljed ja esiosa, v\u00f5ivad oma tekstuurilt olla t\u00e4iesti erinevad. J\u00e4medal juuksetekstuuril\u00a0on k\u00f5ige laiem diameeter.Peentest juustest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-352","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-juuste-ja-peanaha-hooldamine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=352"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/352\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":354,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/352\/revisions\/354"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}