{"id":346,"date":"2020-10-10T16:56:41","date_gmt":"2020-10-10T13:56:41","guid":{"rendered":"https:\/\/opik.digifi.eu\/?p=346"},"modified":"2024-01-19T09:20:17","modified_gmt":"2024-01-19T07:20:17","slug":"2-8-juukse-kasvutsukkel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/?p=346","title":{"rendered":"2.8 JUUKSE KASVUTS\u00dcKKEL"},"content":{"rendered":"\n<p>Inimesel on keha peal kahte t\u00fc\u00fcpi karvu \u2013 1 millimeetrised udukarvad (<em>vellus, lanugo<\/em>) ja pikad karvad (<em>terminal<\/em>).<br>Udukarvad on peened, l\u00fchikesed ja udupehmed, neil puudub pigment ja peaaegu alati ka medulla e s\u00e4si. K\u00f5ige rohkem on neid imikutel. T\u00e4iskasvanutel on nad kohtades, mida arvatakse olevat karvavaba nt laup, silma \u00fclalaug, kiilas pealagi (v\u00e4lja arvatud peopesad ja jalatallad). Naistel on umbes 55% rohkem udukarvu kui meestel \u2013 nende \u00fclesandeks on higi aurustamine.<br>Pikad karvad on pehmed ja neid leidub peanahas, jalgadel, k\u00e4tel ja kogu kehal ning seda nii meestel kui ka naistel. Nad erinevad udukarvadest tiheduse (paksuse) ja tumedama v\u00e4rvi poolest. Puberteediaegsed hormonaalsed muutused muudavad m\u00f5nedes kohtades udukarvad pikkadeks karvadeks.<br>K\u00f5ik karva folliikulid on v\u00f5imelised tootma nii udu- kui ka pikki karvu, muutused on tingitud vanusest, geneetikast ja hormonaalsetest muutustest.<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:66.66%\">\n<p>Juukse kasvuts\u00fckkelon piltlikult ringikujuline. Igas ts\u00fcklis on 3 (+1) faasi, mis pidevalt korduvad. Need kolm faasi on:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li><strong>Anageen<\/strong>&nbsp;(ld.k.&nbsp;<em>anagen<\/em>)<\/li><li><strong>Katageen<\/strong>&nbsp;(ld.k.&nbsp;<em>catagen<\/em>)<\/li><li><strong>Telogeen<\/strong>&nbsp;(ld.k.&nbsp;<em>telogen<\/em>)<\/li><li><strong>Eksogeen<\/strong> (ld.k <em>exogen<\/em>)<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Anageen<\/strong>&nbsp;on juuksekasvu aktiivne faas.<br>Juukse folliikulis toodetakse hulgaliselt keratiini rakke ning see on tunduvalt kiirem kui keha teistes piirkondades. Anageenis toimub juuste kasvamine (90%). Faas kestab \u00fcldjuhul 3-5 aastat, m\u00f5nikord ka pikemalt.&nbsp; Keskmine juuksekarva kasv on 1,25cm kuus. Karvade kasv kogu keha piirkonnas varieerub piirkonniti ja vastavalt eale ning soole. Juuste kasv on k\u00f5ige kiirem 15-30 eluaasta vahel ja aeglustub p\u00e4rast viiek\u00fcmnendat eluaastat.<\/p>\n\n\n\n<p>See on k\u00f5ige intensiivsem ja pikem faas juuksekasvu ts\u00fcklis. Juuksefolliikulite rakud jagunevad kiiresti, tootes uusi juukseid. See faas v\u00f5ib kesta 2 kuni 6 aastat s\u00f5ltuvalt inimesest ja tema geneetilisest taustast. Anageenfaasis juukseid kutsutakse m\u00f5nikord ka \u201eelavateks juusteks\u201c, kuna need on tugevalt kinnitatud juuksefolliikulitesse ja saavad piisavalt toitaineid ja hapnikku.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Katageen<\/strong>&nbsp;ehk vahefaas kestab umbes 10-15 p\u00e4eva.<br>Selles faasis t\u00f5mbub folliikuli kanal kokku ja eemaldub juukse n\u00e4sast, juukse juure l\u00f5pp on \u201e\u00fcmara nuia\u201d kujuline.<br>Tavaliselt on selles faasis \u00fcheaegselt v\u00e4hem kui 1% juustest.<\/p>\n\n\n\n<p>See faas m\u00e4rgib juuksekasvu l\u00f5ppu ja v\u00f5ib kesta umbes 2 kuni 3 n\u00e4dalat. Juuksefolliikulite suurus v\u00e4heneb, juuksekasv peatub ja juuksevars eraldub folliikulist. Katageenfaasi juuksed v\u00f5ivad tunduda elutud ja kuivad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Telogeen&nbsp;<\/strong>ehk puhkefaas kestab keskmiselt 100 p\u00e4eva.<br>Selles faasis juuksed kas kukuvad v\u00e4lja v\u00f5i t\u00f5ugatakse kohalt uute, kasvamist alustanud juuste poolt.<br>Tavaliselt on selles faasis on \u00fcheaegselt umbes 10% juustest.<\/p>\n\n\n\n<p>Telogeen faasis juuksefolliikulid puhkavad ja toimub juuste v\u00e4ljalangemine. See v\u00f5ib kesta 2 kuni 4 kuud. Kui see faas l\u00f5peb, siis algab uus anageen faas.<\/p>\n\n\n\n<h5 class=\"wp-block-heading\"><strong>Eksogeen faas:<\/strong><\/h5>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned teadlased lisavad ka eksogeeni faasi, mis t\u00e4histab juuste loomulikku v\u00e4ljalangemist. Igal p\u00e4eval kaotab inimene tavaliselt 50\u2013100 karva, mis on eksogeenfaasi osa. Eksogeen faasis langevad v\u00e4lja juuksed, mis olid telogeen faasis. Uued juuksed asuvad juba anageen faasis, et asendada need, mis v\u00e4lja langesid.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:33.33%\"><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"400\" src=\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Untitled-600-x-400-px.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-3844\" srcset=\"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Untitled-600-x-400-px.png 600w, https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Untitled-600-x-400-px-300x200.png 300w, https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/09\/Untitled-600-x-400-px-200x133.png 200w\" sizes=\"auto, (max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><figcaption><strong>Keskmiselt kordab iga kasvuts\u00fckkel ennast 4-5 aasta tagant.<\/strong><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimesel on keha peal kahte t\u00fc\u00fcpi karvu \u2013 1 millimeetrised udukarvad (vellus, lanugo) ja pikad karvad (terminal).Udukarvad on peened, l\u00fchikesed ja udupehmed, neil puudub pigment ja peaaegu alati ka medulla e s\u00e4si. K\u00f5ige rohkem on neid imikutel. T\u00e4iskasvanutel on nad kohtades, mida arvatakse olevat karvavaba nt laup, silma \u00fclalaug, kiilas pealagi (v\u00e4lja arvatud peopesad ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-346","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-juuste-ja-peanaha-hooldamine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=346"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/346\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3848,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/346\/revisions\/3848"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}