{"id":341,"date":"2020-10-10T16:45:26","date_gmt":"2020-10-10T13:45:26","guid":{"rendered":"https:\/\/opik.digifi.eu\/?p=341"},"modified":"2022-11-07T07:31:07","modified_gmt":"2022-11-07T05:31:07","slug":"2-7-juuste-keemiline-koostis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/?p=341","title":{"rendered":"2.7 JUUSTE KEEMILINE KOOSTIS"},"content":{"rendered":"\n

TULETA MEELDE! Folliikul ehk juuksen\u00e4\u00e4ps on <\/strong>nagu tuub v\u00f5i t<\/em>asku peanahas, kus sees asub juukse juur. Juuksen\u00e4\u00e4ps ulatub epidermisest<\/strong> (marrasknahk) dermisesse<\/strong> (p\u00e4risnahk), kus ta \u00fcmbritseb juuksen\u00e4sa<\/strong>.
Juukset\u00fcvel <\/strong>on kolm kihti: kutiikul, korteks<\/strong> ja medulla.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Juuste pH on 5,5 ehk happeline.<\/em>
Juukseid t\u00f6\u00f6deldakse vahenditega, mille pH on aluseline.<\/em>
P\u00e4rast protseduure on h\u00e4davajalik taastada juuste happeline pH.<\/em><\/p><\/blockquote>\n\n\n\n

pH<\/h4>\n\n\n\n

Alused <\/strong>ja happed<\/strong> on teineteise vastandid, moodustades skaala kaks otsa, kus pH1 t\u00e4histab k\u00f5ige happelisemat ja pH14 k\u00f5ige aluselisemat.
pH7 on neutraalne \u2013 selle pH-ga ained ei ole alused ega happed.
Hape on aine, mis kergesti reageerides loovutab teistele ainetele vesinikioone. Alused aga liidavad neid ioone.
Inimese k\u00f5ige happelisem nahapiirkond on peanahk (4,5  \u2013 5,5), millele j\u00e4rgneb rinnak (5,1 \u2013 5,5) ja peopesad (6,2 \u2013 6,5). Naha k\u00f5ige aluselisemaks kohaks on kaenlaalused. Naha vananedes muutub naha pH aluselisemaks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/<\/figure>\n\n\n\n

Juuste pH on 5,5 ehk happeline
Keemilised vahendid, millega juukseid t\u00f6\u00f6deldakse, peavad olema aluselise pH \u2013 ga, et tagada juuste paisumine ehk pundumine. P\u00e4rast protseduure on h\u00e4davajalik taastada juuste pH.
Mida aluselisem on vesi seda karedam ja tugevam ta on ning seda rohkem ta kuivatab juust, muudab ta hapraks ja poorseks ning tuhmistab v\u00e4rvitud juukseid.
P\u00e4rast pesemist ja aluselise vee kasutamist, muutub peanahk aluselisemaks. Palsam, mille pH on vahemikus 2-7, aitab taastada normaalset peanaha ja juuste pH-d.
Inimese keharakud ei saa korralikult funktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne v\u00f5i kergelt happeline.<\/p>\n\n\n\n

Juuksekarva koostis<\/h4>\n\n\n\n

Juuksed koosnevad proteiinidest ehk valkudest, mis moodustuvad ja saavad alguse juuksen\u00e4\u00e4psu sees olevatest rakkudest. Sealt saab alguse ka juukset\u00fcvik. Seda rakkude valmimise protsessi kutsutakse keratinisatsiooniks<\/strong>. Selleks ajaks, kui juukset\u00fcvik v\u00e4ljub peanahast on rakud t\u00e4ielikult keratiniseerunud. Juus koosneb n\u00fc\u00fcd keratiniseerunud proteiinirakkudest. Need rakud ei ole elavad.
Juuksed koosnevad umbes 91% ulatuses keratiinist.
Keratiin koosneb pikkadest aminohapete ahelatest, mis omakorda on moodustunud sellistest elementidest nagu s\u00fcsinik(C), hapnik(O), vesinik(H), l\u00e4mmastik(N) <\/strong>ja v\u00e4\u00e4vel(S)<\/strong>. Need viis elementi on ka p\u00f5hilised, mida on leitud nahas ja k\u00fc\u00fcntes ning neid kutsutakse COHNS-i elementideks. Tabelis on n\u00e4idatud COHNS-i elementide jaotumine normaalses juukses.<\/p>\n\n\n\n

ELEMENT<\/td>OSAKAAL NORMAALSES JUUKSES<\/td><\/tr>
S\u00fcsinik<\/td>51% \/49,6%<\/td><\/tr>
Hapnik<\/td>21% \/23,2%<\/td><\/tr>
Vesinik<\/td>6% \/6.4%<\/td><\/tr>
L\u00e4mmastik<\/td>17% \/16,8%<\/td><\/tr>
V\u00e4\u00e4vel<\/td>5% \/4,0%<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Juuksekarva koostis<\/h4>\n\n\n\n

TULETA MEELDE! Korteks ehk kiudkiht on juukse kiuline keskosa, mis moodustab 90% kogu juukse massist. Juuste muutmised: m\u00e4rgamine: v\u00e4rvimine, struktuuri p\u00fcsimuutmine, kuumt\u00f6\u00f6tlus on k\u00f5ik protsessid, mis toimuvad korteksis.<\/p>\n\n\n\n

Juuksesillad<\/strong>\/sidemed<\/strong> hoiavad juuksekarva koos ja m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra selle kuju. Piltlikult \u00f6eldes on juuksesillad\/sidemed need, mis ei lase juuksel laiali laguneda. Juuksesillad\/sidemed asuvad korteksis.
Juuksekarvas olevad sillad\/sidemed on kui redelid, mis koosnevad kahest vertikaalsest talast ja mitmest horisontaalsest pulgast. Sillad on redeli pulgad (astmed), mille asetus ja asetuse muutmine m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra juukse kuju, sidemed on need redeli osad, kuhu sillad saavad kinnituda.<\/p>\n\n\n\n

Kogu see keemiline redel on omakorda keeratud spiraalseks. Joonisel on kujutatud spriaalseks keerdunud pol\u00fcpeptiidahelad ning vesinik-, v\u00e4\u00e4vel- ja soolasildade \u00fchendus nendes.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/
Vesinik-, v\u00e4\u00e4vel- ja soolasildadel\/sidemetel on oluline osa juuste m\u00e4rjal ja kuumal t\u00f6\u00f6tlemisel ning keemilisel t\u00f6\u00f6tlusel.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Vesiniksillad<\/strong> on f\u00fc\u00fcsilised k\u00fcljesillad, mida saab kergesti l\u00f5hkuda vee ja kuumaga. \u00dcksikult on need sillad v\u00e4ga n\u00f5rgad ja sellep\u00e4rast peab neid olema hulgi. Kuna neid on v\u00e4ga palju, siis vastutavad nad 1\/3 osas juukse \u00fcldtugevuse eest. Vesiniksillad annavad 100 % juukse elastsusest ja 35% juukse tugevusest.
Vesiniksillad l\u00f5hutakse soengu tegemise k\u00e4igus, lisades juustele vett ehk tehes need m\u00e4rjaks. Andes juustele uue kuju, neid f\u00f6\u00f6ni v\u00f5i rullidega kuivatades, vesiniksillad taastatakse, kuid nad asuvad n\u00fc\u00fcd uutes kohtades<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/<\/figure>\n\n\n\n

Soolasillad<\/strong>on f\u00fc\u00fcsilised sillad, mis annavad 35 % juuksekarva tugevusest ja 50% elastsusest ning mida m\u00f5jutab juuksekarva pH \u2013 v\u00e4\u00e4rtuse muutmine.
Soolasildadele avaldavad m\u00f5ju tugevalt aluselised v\u00f5i happelised lahused.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4\u00e4velsillad<\/strong> seovad v\u00e4\u00e4vli aatomid kahe naabruses oleva aminohappe (cysteine) omaga.
Vesinik- ja soolasildadega v\u00f5rreldes on neid juustes peaaegu poole v\u00e4hem ja neid ei saa muuta vee ja kuuma abil.
V\u00e4\u00e4velsillad asetsevad vertikaalselt juustes olevate hapete ja pol\u00fcpeptiidide ahela vahel. T\u00e4nu sellisele positsioonile vastutavad need sillad juuste sitkuse ja kulumise eest. Ristuvad v\u00e4\u00e4velsillad on juukses sagedased, mis teevad v\u00f5imalikuks n\u00e4iteks struktuuri p\u00fcsimuutmise.
V\u00e4\u00e4velsildu saab l\u00f5hkuda juukse struktuuri p\u00fcsimuutmisega ning parandada neutraliseerimisega ehk kinnitamisega.
Tabelis on n\u00e4idatud erinevate sildade asukoht juukses, tugevus ning protsessid, mis neid l\u00f5huvad ja taastavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

TULETA MEELDE! Folliikul ehk juuksen\u00e4\u00e4ps on nagu tuub v\u00f5i tasku peanahas, kus sees asub juukse juur. Juuksen\u00e4\u00e4ps ulatub epidermisest (marrasknahk) dermisesse (p\u00e4risnahk), kus ta \u00fcmbritseb juuksen\u00e4sa.Juukset\u00fcvel on kolm kihti: kutiikul, korteks ja medulla. Juuste pH on 5,5 ehk happeline.Juukseid t\u00f6\u00f6deldakse vahenditega, mille pH on aluseline.P\u00e4rast protseduure on h\u00e4davajalik taastada juuste happeline pH. pH Alused ja happed on teineteise vastandid, moodustades skaala kaks otsa, kus pH1 t\u00e4histab k\u00f5ige happelisemat […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-341","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-juuste-ja-peanaha-hooldamine"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/341","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=341"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/341\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3817,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/341\/revisions\/3817"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}