{"id":201,"date":"2020-10-09T20:55:51","date_gmt":"2020-10-09T17:55:51","guid":{"rendered":"https:\/\/opik.digifi.eu\/?p=201"},"modified":"2020-10-10T13:19:44","modified_gmt":"2020-10-10T10:19:44","slug":"3-2-joon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/?p=201","title":{"rendered":"3.2 JOON"},"content":{"rendered":"\n

Kui t\u00fchjal pinnal on kaks punkti, siis \u00fchendab inimene alateadlikud need jooneks<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kolmes punktis n\u00e4eb enamus inimesi tavaliselt kolmnurka ja neljas ruutu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Joon v\u00f5ib olla l\u00fchike v\u00f5i pikk, pidev v\u00f5i katkendlik, sirge v\u00f5i k\u00f5ver.
Joon m\u00f5jub kas staatilise v\u00f5i d\u00fcnaamilisena.
Joonte tihedus annab pindadele heleduse ja tiheduse. Punktidest ja joontest v\u00f5ib moodustada lugematul arvul erinevaid kompositsioone.
Joonte paigutus, nende pikkus, j\u00e4medus ja suund vallandavad vaatajas erinevaid emotsioone.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

Vertikaalsed jooned<\/h2>\n\n\n\n

Vertikaalseid jooni<\/strong> vaadates on neis teatud m\u00e4\u00e4ral pinget ja ka veidi liikumist.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Soovitud mulje v\u00f5i emotsiooni tekkimiseks valitakse joontele sobiv laius ja kaugus teineteisest.<\/p>\n\n\n\n

  • \"\"<\/figure><\/li>
  • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n
    \n\n\n\n

    Diagonaalsed jooned<\/h2>\n\n\n\n

    Diagonaalsed jooned<\/strong> on aktiivsed ja d\u00fcnaamilised.
    Fotodel on liikumatud objektid, kuid nad loovad siiski mulje liikumisest.
    Diagonaalsed jooned on kompositsioonis k\u00f5ige suurema m\u00f5juga.<\/p>\n\n\n\n

    • \"\"<\/figure><\/li>
    • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n

      Diagonaalsete joonte puhul on oluline nende kaldenurk.
      Juuksur kasutab oma t\u00f6\u00f6s k\u00f5ige enam 0-90 kraadi all t\u00f5mmatud diagonaalseid jooni.<\/p>\n\n\n\n

      • \"\"<\/figure><\/li>
      • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n

        Mida suurem on diagonaalse joone t\u00f5usunurk, seda energilisem ja liikuvam mulje luuakse.
        Fotol oleval trepil on palju massiivseid horisontaalseid jooni, mis peaks j\u00e4tma mulje paigalseisust ja vaikelust, kuid selles hoolimata hakkab silma kerge diagonaalne k\u00e4sipuu.
        Trepp on kindlalt paigal, kuid vaadates tekib ikkagi tunne liikumisest ja seda t\u00e4nu domineerivale diagonaalsele k\u00e4sipuule.<\/p>\n\n\n\n

        \"\"<\/figure>\n\n\n\n
        \n\n\n\n

        Alakaar ja \u00fclakaar<\/h2>\n\n\n\n

        Kaarjate joontega<\/strong> saab lisada vaataja silma jaoks s\u00fcgavust ja k\u00f5rgust.
        Kaarjad jooned v\u00e4ljendavad samuti liikumist, kuid neid kasutades on v\u00f5imalik saavutada pehmemaid kompositsioone.
        Kaarjate joonte abil saab luua mulje \u00f5hulisusest ja kergusest.<\/p>\n\n\n\n

        \"\"\/<\/figure><\/div>
        \"\"\/<\/figure><\/div>
        \"\"\/<\/figure><\/div>
        \"\"\/<\/figure><\/div><\/div>\n\n\n\n
        \n\n\n\n

        Kontuurjoon<\/h2>\n\n\n\n

        Jooned mis asetsevad kujundite servadel on kontuurjooned<\/strong>.
        Kontuurjooned v\u00f5ivad olla selgelt v\u00e4lja joonistatud v\u00f5i kujutletavad.<\/p>\n\n\n\n

        \"\"\/<\/figure><\/div>
        \"\"\/<\/figure><\/div>
        \"\"\/<\/figure><\/div><\/div>\n\n\n\n

        Juuksur kasutab oma t\u00f6\u00f6s palju erinevaid jaotusjooni, mis on olulise t\u00e4htsusega, kuna nende abil on v\u00f5imalik teostada erinevaid juuksel\u00f5ikusi, v\u00e4rvit\u00f6\u00f6tlusi ning kujundada soenguid.
        Vastavalt sellele, milliste joonte abil tehakse jaotused, saadakse ka tulemus. Seet\u00f5ttu on alati oluline l\u00e4bi m\u00f5elda, kas soovitud tulemus saavutatakse horisontaalsete, vertikaalsete, diagonaalsete v\u00f5i kaarjate joonte abil.
        Vastavalt sellele, kuhu on soov suunata vaataja t\u00e4helepanu, paigutatakse keskpunktiks ehk fookuseks soengukaunistus, lisatakse v\u00e4rviline salk v\u00f5i muudetakse juuste pikkust.
        Lisaks sellele, et juustesse saab t\u00f5mmata erinevaid jaotusjooni, on iga juuksekarv iseseisev joon.<\/p>\n\n\n\n

        Kasutades \u00e4ra teadmisi joonte m\u00f5just vaatajale, on v\u00f5imalik juustest luua erinevaid emotsioone tekitavaid kompositsioone.<\/p>\n\n\n\n

        \"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
        \n\n\n\n

        Pind<\/h2>\n\n\n\n

        Erinevaid jooni \u00fchendades on v\u00f5imalik luua erinevaid kujusid, millel on pikkus ja laius.
        Juuksur kasutab sageli abivahendina erinevaid jooniseid ja pilte, mille abil kliendi soovi v\u00e4lja selgitada ja oma t\u00f6\u00f6d teostada. Oluline on osata pildil n\u00e4htavat v\u00e4ikesem\u00f5\u00f5dulist kuju kujutleda reaalses suuruses.<\/p>\n\n\n\n

        • \"\"<\/figure><\/li>
        • \"\"<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

          Kui t\u00fchjal pinnal on kaks punkti, siis \u00fchendab inimene alateadlikud need jooneks. Kolmes punktis n\u00e4eb enamus inimesi tavaliselt kolmnurka ja neljas ruutu. Joon v\u00f5ib olla l\u00fchike v\u00f5i pikk, pidev v\u00f5i katkendlik, sirge v\u00f5i k\u00f5ver.Joon m\u00f5jub kas staatilise v\u00f5i d\u00fcnaamilisena.Joonte tihedus annab pindadele heleduse ja tiheduse. Punktidest ja joontest v\u00f5ib moodustada lugematul arvul erinevaid kompositsioone.Joonte paigutus, nende […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-201","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-loomingulise-too-alused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=201"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/201\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":309,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/201\/revisions\/309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/opik.juuksurikool.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}